{"id":42297,"date":"2023-06-02T13:34:05","date_gmt":"2023-06-02T10:34:05","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=42297"},"modified":"2023-07-11T13:42:26","modified_gmt":"2023-07-11T10:42:26","slug":"vaatamisvaarsused-kolm-puud-mida-kusagil-mujal-ei-ole","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/vaatamisvaarsused-kolm-puud-mida-kusagil-mujal-ei-ole\/","title":{"rendered":"Vaatamisv\u00e4\u00e4rsused: kolm puud, mida kusagil mujal ei ole"},"content":{"rendered":"

Hiiumaa on Eesti k\u00f5ige metsasem maakond ja Hiiumaa teede \u00e4\u00e4res v\u00f5ib m\u00e4rgata mitmeid pruune silte, mis juhatavad vaatamisv\u00e4\u00e4rsuse tiitli p\u00e4lvinud t\u00e4htsate puudeni.\u00a0<\/span><\/p>\n

Eesti looduse asjatundja <\/span>Tiit Leito <\/b>juhatab kolme k\u00f5ige erilisema puu v\u00f5i koosluseni, mida kindlasti Hiiumaal k\u00fclastada v\u00f5i metsast otsida v\u00f5iks.<\/span><\/p>\n

Must lepp ehk sanglepp<\/b> on Tiit Leito s\u00f5nul Hiiumaale v\u00e4ga omane. \u201cSaarlastel on selline n\u00e4iteks pooppuu,\u201c \u00fctleb ta ja selgitab, et sanglepp armastab kasvada kohtades, kus pinnase all on liikuv vesi. \u201cSellep\u00e4rast seda mandril nii palju polegi,\u201c r\u00e4\u00e4gib Leito. Nime on puu saanud oma tume-mustja t\u00fcve j\u00e4rgi. Must lepp v\u00f5ib kasvada kuni 130aastaseks, kuid puu juurestik on pinnal\u00e4hedane ning seet\u00f5ttu l\u00fckkavad tormituuled neid tihti pikali. Musta leppa v\u00f5ib kohata n\u00e4iteks K\u00e4rdlas, Hiiumaa muuseumi Pika Maja taguse Rannapargi \u00f5pperajal. \u00d5pperada \u00e4\u00e4ristavad QR-koodid aitavad leida \u00fcles nii musta lepa kui teised t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rsed puuliigid.<\/span><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Reigi pastoraadi p\u00f6\u00f6gi<\/b> esitas Eesti 2023. aastal Euroopa aasta puu kandidaadiks. Selle istutas 120 aastat tagasi Reigi kiriku pastor Richard Georg von Hirschhausen oma poja Theodori s\u00fcnni puhul. Tegu on hariliku p\u00f6\u00f6gi punaselehelise vormiga, mida Eestis v\u00e4he kasvab. P\u00f6\u00f6k on v\u00e4ga heas seisundis, eluj\u00f5uline ja kannab vilja. Kuiv\u00f5rd m\u00f5nel aastal leiab p\u00f6\u00f6gi alt ka v\u00e4ikeseid p\u00f6\u00f6gipoegi, arvatakse, et paljude K\u00e4rdla linna aedade punaste p\u00f6\u00f6kide ema sirgub just Reigis. Pastoraadis elanud T\u00f5nu \u00d5nnepalu on Reigi p\u00f6\u00f6gist k\u00f5nelenud kui oma vanast ilusast v\u00f5\u00f5ramaisest s\u00f5brast. Pastoraadi iga-aastase n\u00e4itusesuve avab sel aastal 1. juulil 17. sajandi H\u00fcti klaasikojast alguse saanud Eesti klaasikunstile p\u00fchendatud n\u00e4itus. Muuhulgas toimuvad n\u00e4ituse ajal juulikuu teisip\u00e4eviti naislektorite loengud.<\/span><\/p>\n

Kolmandana toob Tiit Leito v\u00e4lja <\/span>Saarnaki p\u00e4rnam\u00e4e r\u00e4nga<\/b>, mis on tema s\u00f5nul v\u00e4ga-v\u00e4ga huvitav puude kooslus kogu Eesti tasemel. \u201cSee on ainulaadne, \u00fcle kolmesaja aasta vana ning kasvab siin ajast, mil inimesed polnud Saarnakile veel j\u00f5udnudki,\u201c \u00fctleb Tiit. R\u00e4nnak r\u00e4ngale on juba iseenesest tervitatav, k\u00f5ige suurema elamuse saab suvel kuuma ilmaga p\u00e4rna \u00f5itsemise aegu. Kogu r\u00e4nk sumiseb siis toimekatest mesilastest ja l\u00f5hnab mee j\u00e4rgi. Kui juba Saarnakile tulla, tasub teha tiir peale kogu laiule. See ongi paras p\u00e4evane matk, kuna saar on 3,4 kilomeetrit pikk ja kuni 0,7 kilomeetrit lai. Loodushuvilisel igav ei hakka, sest seal n\u00e4eb palju eriilmelisi kooslusi: lehtpuudele lisaks on <\/span>kadastikke<\/span><\/a> ja <\/span>niitusid<\/span><\/a> ning ka m\u00e4nnimetsa. Saarel on loendatud 397 <\/span>soontaimeliiki<\/span><\/a>, sealhulgas 8 liiki <\/span>k\u00e4palisi<\/span><\/a> ja 34 <\/span>puistaime<\/span><\/a> liiki. Saarnakil tegutsevad t\u00e4nap\u00e4evalgi Saarnaki-perede j\u00e4reltulijad, kes lahkesti turismiteenust pakuvad \u2013 meres\u00f5itu ja \u00f6\u00f6bimist laiul.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Kuidas Saarnakile saab?<\/b><\/p>\n