{"id":20544,"date":"2022-08-08T21:55:34","date_gmt":"2022-08-08T18:55:34","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=20544"},"modified":"2023-01-05T09:49:41","modified_gmt":"2023-01-05T07:49:41","slug":"kuidas-ain-meid-hiiu-olle-usku-pooras","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/kuidas-ain-meid-hiiu-olle-usku-pooras\/","title":{"rendered":"Kuidas Ain meid hiiu \u00f5lle usku p\u00f6\u00f6ras"},"content":{"rendered":"

Kaks \u00f5lleskeptikut ja \u00fcks pigem \u00f5lles\u00f5ber, kes juua ei tohi, sest on autoroolis, ei ole just paljulubav \u00f5llemekkimise seltskond. Aga just sellist seltskonda tervitas Hiiu \u00d5lle Koja \u00f5llemeister Ain Koor m\u00f6\u00f6dunud n\u00e4dala palaval laup\u00e4evasel p\u00e4eval. V\u00e4hemalt oli \u00fcks meist kuivatatud lestakala f\u00e4nn. Aga k\u00f5ik olime v\u00e4ga entusiastlikud.<\/span><\/p>\n

Hiiu \u00d5lle Koda asub Kassari puhkekeskuse parklapoolsel k\u00fcljel, suure valge telgi taga. Autoga minnes tasubki puhkekeskusest justkui m\u00f6\u00f6da s\u00f5itma hakata ja siis paremale alla keerata. Suur ilus silt on ka tee \u00e4\u00e4res, mis n\u00e4itab kuhu minna. Ukse ees on varjualune pinkidega ja sees samuti laialt ruumi, et tulla ja olla ja maitsta \u00f5lut ja s\u00fc\u00fca kuivatatud v\u00f5i suitsutatud kala. Tulla kohe suure seltskonnaga.<\/span><\/p>\n

Rahvast k\u00e4is selle kahe tunni jooksul, mis me seal m\u00f5nusasti veetsime, uksest ikka parasjagu sisse ja v\u00e4lja. Nii suitsukala kui \u00f5lle jahil. Enamasti siiski kaasa.<\/span><\/p>\n

Kes olid meie maitsjad?<\/b><\/p>\n

Tiina \u2013 lapsep\u00f5lves Orjakus vanaonu juures kuivatatud lesta f\u00e4nniks kasvanud \u00fcldse-mitte \u00f5lles\u00f5ber, ent avatud meelega inimene, kes oli n\u00f5us Kassari \u00f5llele v\u00f5imaluse andma<\/span><\/p>\n

Hector \u2013 veinide maal s\u00fcndinud v\u00f5in-\u00f5lut-ka-juua-aga-tegelikult-\u00fcldse-ei-armasta-eriti-alkoholi suhtumisega inimene, kes oli p\u00f5him\u00f5tteliselt sunnitud kogu ettev\u00f5tmises osalema, sest siinkirjutaja on tema elukaaslane<\/span><\/p>\n

Piret \u2013 Suvelehe toimetaja, kes k\u00fcll \u00f5lle sisse ei s\u00fclita ja pigem peab seda m\u00f5nusaks joogiks, ent j\u00e4\u00e4b s\u00f5na \u00f5ige k\u00e4\u00e4namisega sellegipoolest \u00fcsna tihti h\u00e4tta<\/span><\/p>\n

Mida me maitsesime?<\/b><\/p>\n

Seitset erinevat Hiiu \u00d5lle Koja jooki: Hele Taher, Tume Taher, Kassari Hele \u00d5lu, Kassari Tume \u00d5lu, Kassari Eripruul, Kassari IPA, Kassari \u00d5unasiider.<\/span><\/p>\n

Maitsmise alla, k\u00f5rvale ja peale jagus kuivatatud lesta, v\u00e4rsket vett ja t\u00f6rts hiiumaist t\u00f6gamist ka.
\n<\/span>Aga asja kallale.<\/span><\/p>\n

Esimesena maitsesime <\/span>Heledat ja Tumedat Taherit<\/b>. Taher ehk taherpill. Ma olen kunagi guugeldanud taherpilli s\u00f5na, sest mul oli vaja seda t\u00f5lkida inglise keelde. Ja ainus, mis guuglist selle peale v\u00e4lja tuli oli Emmaste rahvatantsur\u00fchm. Sain k\u00fcll aru, et see on mingi vana \u00f5llesort, kui nii v\u00f5ib \u00f6elda, aga tundus ikka nii vana, et enam ometi keegi seda ju ei tee ega joo. Aga n\u00e4e! Kassaris tehakse. Ja Aini s\u00f5nul ka juuakse v\u00e4ga palju. \u00dcks p\u00f5hjus on kindlasti selle madalam alkoholisisaldus, mille all \u00f5lle maitse sugugi ei kannata.<\/span><\/p>\n

Peab \u00fctlema, et meie \u00f5lleskeptikud Tiina ja Hector kallutati juba taheri maitsmisega \u00fcsna k\u00f5vasti \u00f5lle poole \u00fcle. \u201cHmm, kui kerge!\u201d, n\u00e4iteks, v\u00f5i \u201cOo, v\u00e4ga m\u00f5nus!\u201d k\u00f5las esimese lonksu peale m\u00f5lemalt poolt. Taherpilli tehakse esimesest \u00f5lleteost j\u00e4rgi j\u00e4\u00e4nud linnastest, mida filtreeritakse justkui topelt, et mitte midagi raisku ei l\u00e4heks. Kangust on sellel \u00f5llel vaid 2,9%, aga maitset mitte \u00fchtegi grammi v\u00e4hem. Oli see palav p\u00e4ev v\u00f5i mis, aga tundus t\u00e4iesti m\u00f5istlik, et kunagi \u00f5lle joomist \u00fcldse alustati. Kui hele taher oli pigem selline ootusp\u00e4rase \u00f5lle maitsega, siis tumedas taheris m\u00e4rkasid maitsjad lisaks ka kerget leiva mekki.<\/span><\/p>\n

Kassari Hele \u00d5lu<\/b>. See on vaieldamatult \u00f5llekoja k\u00f5ige populaarsem \u00f5lu, \u00fctles Ain. Ja see olevat ka \u00fcsna selge, miks \u2013 seda on t\u00f5esti v\u00e4ga kerge juua. Ja t\u00f5epoolest. Minu meelest\u00a0 tegid meie maitsjad siin radikaalse kannap\u00f6\u00f6rde \u00f5lle kasuks ja \u00fctlesid m\u00f5lemad: \u201cOh, see on ju lausa hea!\u201d<\/span><\/p>\n

Ja ongi. Taheritega v\u00f5rreldes oli see natuke magusam. Ma ei ole k\u00fcll teab-mis vinge \u00f5llemaitsja, aga \u00fctleks, et nisu\u00f5llele sarnane ja Ain kinnitas, et natuke nisulinnast sinna sisse l\u00e4inud ka on.<\/span><\/p>\n

Kassari Tume \u00d5lu<\/b>. Siin saime korralikult hagu alla, kui hakkasime avaldama arvamust, et tume \u00f5lu peaks justkui kangem olema. Hector natuke p\u00e4\u00e4stis meid oma teadmisega Guinnessi \u00f5llest, mis ei olegi ju \u00fcldse kange. Ain selgitas, kuidas tume \u00f5lu on tume lihtsalt sellep\u00e4rast, et linnased on tumedamaks r\u00f6stitud. \u00d5lle kangust see aga mitte kuidagi ei m\u00f5juta. Tume \u00f5lu ei pea olema kange. J\u00e4tame meelde.<\/span><\/p>\n

Maitsjad j\u00e4id siin reaktsioonidega tagasihoidlikeks. Eks hele \u00f5lu oli nende s\u00fcdame v\u00f5itnud. Tume \u00f5lu oli tunduvalt m\u00f5rum kui hele, aga seda ju tumeda \u00f5lle s\u00f5brad teavad. Ent see pole lihtsalt m\u00f5rusus, mis tumedat \u00f5lut heledast eristab. Midagi on selles tumeduses veel. Seda jood aeglasemini ja kuidagi on s\u00fcgavam ka.<\/span><\/p>\n

Kassari eripruul<\/b>. \u201cEripruul s\u00fcnnib tavaliselt niimoodi, et midagi l\u00e4heb sassi,\u201d \u00fctles Ain meile selle \u00f5lle tutvustuseks. Ja jutustas, kuidas ka Kassari eripruul s\u00fcndis sellest, et kogenematu \u00f5lletegija tegi mitu viga, mis \u00f5nneks halvasti ei l\u00f5ppenud \u00fckski. Kui oleks seda eripruuli \u00fcksinda joonud, polekski v\u00f5ibolla aru saanud, mis seal teisiti on, aga teiste \u00f5llede k\u00f5rval torkas t\u00f5esti \u2013 no mitte silma, aga suulakke \u2013 hoopis erilaadne maitse. Ei olnud see nagu hele \u00f5lu sama kerge, ega ka nagu tume \u00f5lu sama m\u00f5ru, v\u00f5i nagu tume taher sama leivane, aga midagi oli. Kui p\u00fc\u00fcda seda kuidagi kirjeldada, siis \u00e4kki meenutas hoopis saia. Oli pehme, aga mitte magus, ja nagu kr\u00f5beda koorikuga ehk kergelt m\u00f5rkjas. Igatahes \u00fcldse mitte hapukas. Hapukas ei ole ilmselt \u00f5ige s\u00f5na, aga ma m\u00f5tlen seda maitset, millest saad aru, et \u00f5lu on k\u00e4\u00e4ritatud jook.<\/span><\/p>\n

Eks me k\u00f5ik natuke arvasime, et kindlasti on hiiu \u00f5lle juures midagi kadakast, aga p\u00e4riselt suunas Ain meid seda otsima alles Kassari tumeda \u00f5lle puhul. Traditsiooniliselt t\u00f5esti v\u00f5is hiiu \u00f5llel olla rohkem kadaka maitset, sest soov ehk s\u00f5el, mida filtreerimisel kasutati, oli valmistatud kadakast, kuid moodsates tehnoloogiates see enam nii ei k\u00e4i. Seda, kuidas eripruul kadaka maitse sai, ta p\u00e4riselt avaldada ei tahtnud. Aga naljana \u00f5hkuheidetud m\u00f5tte peale, et vaati visati kadakoks, ta radikaalselt pead ei raputanud.<\/span><\/p>\n

\u00d5lledest viimasena proovisime <\/span>IPA<\/b>t. Selle j\u00e4ttis Ain meelega l\u00f5ppu, sest tema s\u00f5nul ei ole p\u00e4rast IPAt enam teiste \u00f5llede maitset v\u00f5imalik tunda. Selsamal p\u00f5hjusel on see ka alati viimane, mis \u00f5llekojas pruulimisele l\u00e4heb, kuigi IPA on just k\u00f5ige pikema s\u00e4ilivusega \u00f5lu, sest ongi s\u00fcndinud vajadusest jooki kauem s\u00e4ilitada. Selleks lisasid esimese IPA tegijad tavalisele \u00f5llele ohtralt humalat, mis annabki selle <\/span>indian pale ale<\/span><\/i>\u2019ile omase viha maitse. Ja t\u00f5epoolest, kui mingi \u00f5lu on kibe, siis on seda IPA. V\u00e4hemalt Kassari \u00f5llede rivis. Tiina, kes oli selle aja peale \u00f5lles juba nii mitu korda positiivselt \u00fcllatunud, arvas, et isegi IPA on ikkagi hea. Hectorit ei \u00f5nnestunud \u00fcmber veenda. \u201cMulle ei meeldi,\u201d j\u00e4i ta endale kindlaks. Ain \u00fctleski, et eks IPAga ongi kaks v\u00f5imalust \u2013 kas armastad kirglikult v\u00f5i vihkad kirglikult.<\/span><\/p>\n

Kirsiks tordil j\u00e4i veel maitsta <\/span>Kassari \u00f5unasiider<\/b>. Kuiv, nagu Ain meid manitses, kui liigselt \u201cHapu!\u201d kippusime kiljatama. \u201cKuiv. Siider on kuiv.\u201d Ja oli t\u00f5esti. \u201cTeadlikule siidrijoojale just selline maitsebki,\u201d arvas Ain. Ja kas me n\u00fc\u00fcd just v\u00e4ga teadlikud oleme, aga nii Tiina kui Hector olid siidri \u00fcle v\u00e4ga r\u00f5\u00f5msad. M\u00f5nusalt \u00f5unane ja v\u00e4rske, paraja mulliga. Teadmine, et see on tehtud siitsamast Kassarist korjatud \u00f5untest, tegi meele vaid r\u00f5\u00f5msamaks. \u201cSiider on meie k\u00f5ige kallim toode,\u201d \u00fctles Ain, \u201caga sellegipoolest t\u00e4namatult odav!\u201d Siidri tegemise protsess on lihtsalt nii aegan\u00f5udev ja k\u00f5vasti keerulisem kui \u00f5lle pruulimine. Ent tegemata ka ei taha j\u00e4tta. Ja kes endale ei raatsi osta, siis kingituseks sobib suurep\u00e4raselt.<\/span><\/p>\n

Hinnast r\u00e4\u00e4kides. \u00d5lu maksis Hiiu \u00d5lle Kojas kolm eurot, siider neli. Sealsamas riiulis olid ka ilusad papist karbid, kuhu joogid kingituseks kaasa pakkida. Talvise k\u00e4sit\u00f6\u00f6- ja omatoodangu laada jaoks valmib pruulikojas eraldi talve\u00f5lu, mis villitakse eriti uhketesse, rasketesse pudelitesse, vanaaegse punnkorgiga \u2013 nii sobivad need kingituseks veelgi paremini. Kui maksab rohkem, siis seda parem on kinkida. \u201cM\u00f5ned kliendid \u00fctlevad isegi, et need pudelid v\u00f5iksid veel kallimad olla, siis kingiks veel rahulikuma s\u00fcdamega teistele.\u201d Natuke juba \u00f5lles\u00f5bralikumaks muutunud Tiina, muide, kasutas v\u00f5imalust ja ostiski m\u00f5ned \u00f5lled kingituseks kohe kaasa. Hector \u00fctles kokkuv\u00f5tteks, et olgu need \u00f5lled nii head, kui tahavad, tema on ikka siidri poolt ja sinna pole midagi parata.<\/span><\/p>\n

Tegelikult saab Hiiu \u00d5lle Kojas muhedat, m\u00f5nusat ja meeleolukat \u00f5llemaitsmist nautida iga seltskond, kes soovib. Tuleb vaid oma soovist teada anda ja aeg broneerida. Ain r\u00e4\u00e4gib juurde, kuidas \u00f5lu valmib, millised on hiiu \u00f5lle traditisoonid ja arutleb maitse \u00fcle, ilma kedagi hukka m\u00f5istmata. Tema ise on \u00f5lle sees kasvanud. Mitte otseselt, loomulikult, aga \u00f5lletegu on koguaeg olnud tema \u00fcmber. P\u00f5hjalikumalt ja teadlikumalt pruulima hakkas ta ise umbes viisteist aastat tagasi. Liigset peenutsemist ta ei poolda. Pole m\u00f5tet teha \u00f5llesid, mis on nii kummalised, et inimene maitseb ja ei oskagi selle kohta muud \u00f6elda, kui \u201cHuvitav!\u201d ja siis rohkem enam kunagi ei joo. \u00d5llekoja seitse (koos Talve\u00f6luga kaheksa) toodet t\u00e4pselt seda suhtumist peegeldavad. Igal tootel on mingi oma n\u00f5ks, ent k\u00f5ik v\u00e4ga maitsvad ka sellele, kes end muidu suureks \u00f5lles\u00f5braks ei pea.<\/span><\/p>\n

Artikkel on ilmunud Hiis Lehe Suvelehes. Autor: Piret Eesmaa<\/em>
Artikli avaldamist on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist Piirkonna Konkurentsiv\u00f5ime Tugevdamise meetme kaudu.<\/em>


<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kaks \u00f5lleskeptikut ja \u00fcks pigem \u00f5lles\u00f5ber, kes juua ei tohi, sest on autoroolis, ei ole just paljulubav \u00f5llemekkimise seltskond. Aga just sellist seltskonda tervitas Hiiu \u00d5lle Koja \u00f5llemeister Ain Koor…<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":20545,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-20544","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20544","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=20544"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20544\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20549,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/20544\/revisions\/20549"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/20545"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=20544"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=20544"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=20544"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}