{"id":16068,"date":"2022-09-09T15:19:35","date_gmt":"2022-09-09T12:19:35","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=16068"},"modified":"2023-01-04T17:13:21","modified_gmt":"2023-01-04T15:13:21","slug":"karu-tuli-ujudes-angerjad-praamiga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/karu-tuli-ujudes-angerjad-praamiga\/","title":{"rendered":"Karu tuli ujudes, angerjad praamiga"},"content":{"rendered":"

Tegelikult algas selle t\u00e4pselt 73 480 neljagrammise angerjamaimu reis Hiiumaale Hollandist, kus <\/span>nad Viiratsi angerjafarmi jaoks ette kasvatati ning asustamise jaoks strontsiumkloriidiga m\u00e4rgistati. Reis kestis kokku 48 tundi ja kolmap\u00e4eval, 6. septembril j\u00f5udis praamiga Hiiumaale 293,92 kilo angerjamaime.<\/span><\/p>\n

Soonlepa lahe, ehk esimese asustamiskoha kaldale saabus angerjaauto kella poole kolme paiku. Reis kulges spetsiaalse auto luukidega paagis, mille k\u00f5rval seistes v\u00f5is kuulda hoogsat mulinat. Mere \u00e4\u00e4res tehti \u00fcks paagi luuk lahti ning kalad voolasid m\u00f6\u00f6da plasttoru mustadesse <\/span>plastmassvannidesse. \u201cNagu veel\u00f5bustuspark,\u201d tegid asustamisele abiks tulnud valla t\u00f6\u00f6tajad <\/span>nalja. Angerjad siplesid kasti p\u00f5hjas ja ajasid neid \u00fcmbritseva v\u00e4hese vee vahule. Tegelikult v\u00f5ivad angerjad sedasi pool- v\u00f5i isegi t\u00e4itsa kuival elus p\u00fcsida mitu tundi, ent nii kaua vannist vette j\u00f5udmine ei v\u00f5tnud. Soonlepas laaditi vannid ATV kasti ja s\u00f5ideti sellega otse merre. Seal kallasid mehed angerjamaimud merre. Kukka ja Allika lahel aga t\u00f5mbasid nad jalga kalamehep\u00fcksid ning kahlasid p\u00f5lvini vette vanne ujutama. Just nii see k\u00f5rvalt vaadates v\u00e4lja n\u00e4gi.<\/span><\/p>\n

Asustamispaigad valiti v\u00e4lja selle j\u00e4rgi, et k\u00f5igis neis lahtedes on vesi madal ja soe ning p\u00f5hi\u00a0<\/span>mudane ja vetikane \u2013 nii on angerjail s\u00fc\u00fca. Samuti pole neis paikades kormorane ega muid\u00a0<\/span>kalatoidulisi linde. V\u00e4hemalt mitte oluliselt. Tekkis k\u00fcsimus, kui vanad vette lastud maimud v\u00f5iksid olla. \u201cKeegi t\u00e4pselt ei tea, aga umbes 1-3-aastased,\u201d \u00fctles Viiratsi angerjafarmi t\u00f6\u00f6taja Karin Saar. See tundus mitmelegi \u00fcllatav, et nii v\u00e4iksed kalad v\u00f5iksid olla nii vanad. Hiiukala tegevjuht Tuuli Tammla selgitas, et angerjas ongi v\u00e4ga pika elueaga kala: \u201cKudemata v\u00f5ib ta elada 30-40- aastaseks.\u201d Siia, Hiiumaa vetesse j\u00e4\u00e4vad angerjad t\u00f5en\u00e4oliselt seitsmeks-kaheksaks aastaks, kuni saabub aeg minna tagasi Sargasso merre kudema. \u201cSeej\u00e4rel angerjad \u00fcldiselt hukkuvad, sest see on niiv\u00f5rd kurnav tegevus,\u201d \u00fctles Tuuli. <\/span><\/p>\n

Miks tagasi Sargasso merre? Sest mujal angerjad ei koegi.<\/span><\/p>\n

Niisiis, on nende elup\u00e4evad siin Hiiumaal loetud? T\u00f5epoolest, asustamine ei tekita ega saagi tekitada Hiiumaale igavest angerjavaru, kuid rikastab \u00fcksjagu, on projektijuht Liili Eller veendunud. \u201cK\u00f5ik need neljagrammised kalad ju kasvavad mitmekilosteks, sellest jagub ikka pikaks ajaks,\u201d usub ta. Enne, kui neid p\u00e4riselt p\u00fc\u00fcdma saab hakata, l\u00e4heb aega. Asustatud maimude m\u00f5\u00f5tu kasvamine v\u00f5tab 7-8, parimal juhul 5-6 aastat aega. Eller on salamisi lootusrikas, et k\u00f5ik angerjad ei tahagi Sargasso merre kudema minna ja osa j\u00e4\u00e4vad siia p\u00e4riseks. Igal juhul on see tema meelest parim viis, kuidas toetada kalastust kui Hiiumaa vanimat ettev\u00f5tlusvormi. Keskkonnaameti vee-elustiku vanemspetsialisti M\u00e4rt Kesk\u00fcla\u00a0<\/span>s\u00f5nul on see viimane v\u00f5imalus sellist asja Hiiumaal teha \u2013 edasi tuleb liigi s\u00e4ilimine tagada <\/span>karmimate reeglitega.<\/span><\/p>\n

Projekti eelarve oli Hiiumaal 78 200 eurot ja see tuli Hiiukala kaudu jagatavast eksperimentaalse asustamise meetmest. Sama auto liikus j\u00e4rgmine p\u00e4ev edasi ka Saaremaale, kuhu asustati k\u00fcmnesse lahte ligi 400 kilo ehk ca 80 000\u00a0<\/span>angerjamaimu. Kahe saare peale kokku oli asustamiste eelarve 180 000 eurot. Hiiumaal oli taotleja\u00a0<\/span>omavalitsus ehk P\u00fchalepa osavald, Saaremaal MT\u00dc Saaremaa Kalavarud.<\/span><\/p>\n

K\u00fcsimusele, kas kalurid saavad angerjap\u00fc\u00fcgiga rikkaks, vastas Eller, et hoopis tarbijad saavad\u00a0<\/span>v\u00e4ga \u00f5nnelikeks, sest s\u00f6\u00f6vad Hiiumaa oma angerjat. Mis aga kindlasti viimase kuuga rikkamaks\u00a0<\/span>on saanud, on Hiiumaa loodus \u2013 k\u00f5igepealt tuli ujudes karu, n\u00fc\u00fcd praamiga angerjad j\u00e4rele.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Lugu on ilmunud Hiiu Lehe Suvelehes. Loo autor: Piret Eesmaa.<\/em><\/p>\n

Artiklite ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsiv\u00f5ime Tugevadamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fond<\/em>ist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tegelikult algas selle t\u00e4pselt 73 480 neljagrammise angerjamaimu reis Hiiumaale Hollandist, kus nad Viiratsi angerjafarmi jaoks ette kasvatati ning asustamise jaoks strontsiumkloriidiga m\u00e4rgistati. Reis kestis kokku 48 tundi ja kolmap\u00e4eval,…<\/p>\n","protected":false},"author":17,"featured_media":16069,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-16068","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16068","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/17"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16068"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16068\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20512,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16068\/revisions\/20512"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/16069"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16068"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=16068"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=16068"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}