{"id":15783,"date":"2022-09-06T11:35:15","date_gmt":"2022-09-06T08:35:15","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=15783"},"modified":"2023-01-04T17:12:01","modified_gmt":"2023-01-04T15:12:01","slug":"opi-joulusalm-juba-pahe-kui-mitte-joulumehe-siis-hiiumaa-karu-parast","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/opi-joulusalm-juba-pahe-kui-mitte-joulumehe-siis-hiiumaa-karu-parast\/","title":{"rendered":"\u00d5pi j\u00f5ulusalm juba p\u00e4he! Kui mitte j\u00f5ulumehe, siis Hiiumaa karu p\u00e4rast"},"content":{"rendered":"<p><span style=\"font-weight: 400;\">\u201c<strong>Hiiumaal ju pole karusid?!<\/strong>\u201d oli minu esimene reaktsioon, kui kuulsin, et augusti alguses leiti Emmaste kandist karuj\u00e4lgi. Eesti jahimeeste seltsi oletuste kohaselt ujus karu Noarootsist Vormsile ja sealt edasi Hiiumaale.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Metsloomaga kohtumise m\u00f5te on minus alati suurt ebamugavust tekitanud. Metsa minnes tegelen ikka ja j\u00e4lle selle hirmu \u00fcletamisega. Olen kordi peas l\u00e4bi kedranud m\u00f5tet, kuidas ma k\u00e4ituksin, kui kohtaksin matkarajal\u00a0<\/span><span style=\"font-weight: 400;\">400-kilost pruunkaru. Hiljuti \u00f5nnestus sel teemal vestelda zooloog Aleksei Turovskiga ja ilmselt on n\u00fc\u00fcd paslik aeg tema soovitusi ka laiemalt jagada. T\u00f5en\u00e4oliselt hakkab karule siin meeldima ja ta ei plaanigi lahkuda, sest kellele Hiiumaa ei meeldiks?<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Kui n\u00e4ed karu <strong>juba eemalt<\/strong>, nii kahek\u00fcmne meetri kauguselt, <strong>tuleb j\u00e4\u00e4da koheselt seisma<\/strong> ja <strong>karuga rahulikult vestlema hakata<\/strong>. \u201c<strong>Loe karule ette n\u00e4iteks j\u00f5ululuuletus v\u00f5i korruta r\u00fctmiliselt ridu oma lemmiklaulust, peaasi et \u00f6eldu sind ennast ei erutaks. Samal ajal hakka ettevaatlikult selg ees taganema<\/strong>,\u201d soovitas Turovski.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Teine olukord on siis, kui oled karule <strong>v\u00e4ga l\u00e4hedal<\/strong> ja ta on silmn\u00e4htavalt \u00e4rritunud \u2013 tema kael ja pea on v\u00e4lja sirutatud ning pea liigub kordam\u00f6\u00f6da vasakule ja paremale. <strong>Siis tuleb heita koheselt pikali ja panna k\u00e4ed kukla peale kokku<\/strong>. \u201cReeglina nuusutab karu kuklale kokku seotud k\u00e4si, tutvub olukorraga ja j\u00e4tab sind loodetavasti rahule. Kuna karu on sellises olukorras v\u00e4ga erutunud, <strong>p\u00fc\u00fca olla nii vaikselt kui v\u00f5imalik, sest igasugune heli m\u00f5jub provotseerivalt<\/strong>,\u201d \u00fctles zooloog.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Paljude inimeste jaoks <strong>\u00fcllatuslikult on Eesti pruunkarust ohtlikum hoopis p\u00f5der<\/strong>, <strong>eriti noore vasikaga emap\u00f5der kevadisel ajal<\/strong>. \u201cJa ema\u00adp\u00f5draga nalja ei ole,\u201d \u00fctles mulle Turovski. \u201cP\u00f5der j\u00e4tab oma j\u00e4rglased \u00fchte kohta paigale ning liigub ise vasika \u00fcmber m\u00f5nek\u00fcmne meetri raadiuses. Laps j\u00e4\u00e4b kannatlikult oma ema ootama ning karjub appi, kui midagi teda ohustab. Selle peale reageerib emap\u00f5der momentaalselt ning v\u00f5ib halvemal juhul inimese mahagi murda.\u201d<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Kui sattuda metsas juhuslikult p\u00f5dra\u00advasikate l\u00e4hedusse, tuleb sealt kiirelt ja hiirvaikselt kaduda. \u201cMine vasikast nii kaugele kui v\u00f5imalik ja p\u00fcsi valvel. V\u00f5i mis veel parem \u2013 roni puu otsa,\u201d \u00fctles Turovski. \u201cKui p\u00f5draproua oma lapse juurde tagasi tuleb ja v\u00f5\u00f5rast haistab, v\u00f5ib ta sind j\u00e4litama hakata. Puu otsa ronides v\u00f5iks olla \u201cRistik\u201d ja harilik pliiats taskus, sest seal tuleb sul olla kaua, isegi tunde.\u201d<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Mistahes loomaga kohtudes, olgu selleks karu, emap\u00f5der v\u00f5i metssiga, ei tohi mingil juhul keerata ulukile selga, karjuda ega sositada. Sosin m\u00f5jub samasuguse provokatsioonina kui karjumine ning teeb looma murelikuks. Zooloogi s\u00f5nul annab rahulikul h\u00e4\u00e4lel r\u00e4\u00e4kimine kindla s\u00f5numi, et k\u00f5ik on korras ja sul pole kurje kavatsusi.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Loomale ei tasu ka otse silma sisse vaadata. Turovski soovitas viia l\u00e4bi kodus lihtne eksperi\u00adment \u2013 seisa peegli ette ja vaata endale silma. Mina tegin seda. Esmalt piilusin ettevaatlikult vasaku silma sisenurka ja v\u00e4linurka ja siis parema silma m\u00f5lemasse nurka. Seej\u00e4rel puurisin pingsalt otse m\u00f5lema silma sisse. Nii nagu Turovski hoiatas, muutus olukord vannitoa peegli ees koheselt pingeliseks. Eneselegi ootamatult oli mu keha v\u00f5tnud kaitsepositsiooni. Altkulmu piidlev pilk ning v\u00e4ljasirutatud kael ja pea vaatasid mulle peeglist \u00e4hvardavalt otsa. Sel hetkel seal vannitoas teadsin, et sel aastal tuleb j\u00f5uluvanale esitamiseks m\u00f5eldud salmid juba septembris p\u00e4he \u00f5ppida.<\/span><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><em>Lugu on ilmunud Hiiu Lehe Suvelehes. Loo autor: <span style=\"font-weight: 400;\">Teele Koppel.<\/span><\/em><\/p>\n<p><em>Artiklite ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsiv\u00f5ime Tugevadamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u201cHiiumaal ju pole karusid?!\u201d oli minu esimene reaktsioon, kui kuulsin, et augusti alguses leiti Emmaste kandist karuj\u00e4lgi. Eesti jahimeeste seltsi oletuste kohaselt ujus karu Noarootsist Vormsile ja sealt edasi Hiiumaale.\u00a0&hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":17,"featured_media":15784,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-15783","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15783","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/17"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=15783"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15783\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20509,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/15783\/revisions\/20509"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/15784"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=15783"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=15783"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=15783"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}