{"id":104443,"date":"2025-11-18T12:07:47","date_gmt":"2025-11-18T10:07:47","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=104443"},"modified":"2025-11-13T12:10:05","modified_gmt":"2025-11-13T10:10:05","slug":"kolm-kohtumist-hiiumaa-kappadega","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/kolm-kohtumist-hiiumaa-kappadega\/","title":{"rendered":"Kolm kohtumist Hiiumaa k\u00e4ppadega"},"content":{"rendered":"

Hiiumaa on rikas erinevate orhideede poolest. Kuigi mitme liigi k\u00e4ek\u00e4ik pole kiita ja arvukus kahaneb, leiab siit saarelt ikkagi palju p\u00f5nevaid k\u00e4paliste paiku. T\u00e4helepanelik kulgeja v\u00f5ib kohata II kaitsekategooria orhideesid.<\/em><\/p>\n

Jumalak\u00e4pad N\u00f5mbal on endiselt alles<\/b><\/p>\n

Kunagi olid jumalak\u00e4pad (Orchis mascula<\/i>) olemas ka mu koduk\u00fclas N\u00f5mbal, t\u00f5estuseks vana levikukaart, kus siinkandis kohe p\u00e4ris mitu t\u00e4ppi m\u00e4rgitud. Arvasin, et n\u00fc\u00fcdseks on see liik siit ammuilma kadunud. Pole ju N\u00f5mba puisniitudest enam suuremat alles. Ometi ma eksisin. 2023. aasta mai l\u00f5pul ilmnes \u00fcht\u00e4kki, et jumalak\u00e4pad on N\u00f5mbal endiselt olemas, t\u00e4itsa elu ja tervise juures! Eks ma olin seal l\u00f5unan\u00f5lva jalamil ju varemgi k\u00e4inud. Imetlenud \u00fcksikuid harvu tammepuid ja p\u00e4rni. Aga alati pigem valel ajal, kui k\u00e4paliste \u00f5itseaeg m\u00f6\u00f6das.<\/p>\n

Tol mai l\u00f5pun\u00e4dalal oli t\u00e4pselt \u00f5ige trehvamine. Ei tahtnud ma oma silmi uskuda, t\u00e4ielik ilmutus: ongi jumalak\u00e4pad! K\u00fcll \u00fcksi-kaksi, k\u00fcll lausa paari-kolmek\u00fcmne\u00adliste kogumikena. Vaata ette, et peale ei astu! \u00dcritasin \u00f5ievarsi kokku lugeda. Sain arvuks 256. T\u00f5siselt muljetavaldav, t\u00e4iesti korralik populatsioon, tegelikult lausa Hiiumaa suuremate seas! Seejuures ei olnud mitte k\u00f5ik taimed tavap\u00e4rast tumelillat v\u00e4rvi, leidus ka roosakaid v\u00f5i lausa roosavalkjaid. \u00dcks ilusam kui teine.<\/p>\n

Paraku kipub see p\u00e4randmaastik v\u00f5sastuma ja tasahilju kinni kasvama. Jumalak\u00e4pp on iseenesest v\u00f5rdlemisi varjutaluv. Niidu lagedamas osas teda polegi, hoidub rohkem puude ja v\u00f5sa ligi. P\u00e4ris s\u00fcgavas varjus saab aga tema vastupanuv\u00f5ime siiski otsa.<\/p>\n

Ka j\u00e4rgmisel, 2024. aasta mail\u00f5pul olin ma seal kohal. Jumalak\u00e4pa \u00f5itsvaid v\u00f5susid jagus n\u00fc\u00fcd 194, k\u00fcllap eelneva aasta p\u00f5ud nende seekordses v\u00e4hemas arvus s\u00fc\u00fcdi oli. Kuid see-eest leidsin n\u00fc\u00fcd lausa peaaegu valge\u00f5ielise vormi.<\/p>\n

Tolmpeade maa Sarve<\/b><\/p>\n

Hiiumaa peamine punase tolmpea (Cephalanthera rubra<\/i>) levikukese j\u00e4\u00e4b Sarve poolsaarele. Olen neid sealt k\u00e4inud otsimas mitmel korral, isegi teada-tuntud p\u00fcsielupaigast, ent ikka tulutult. Kuidas siis nii? Kas olid viletsad aastad? Ei tea. Ka 2024 oli \u00fcpris niru orhideeaasta. Mitme liigi arvukus kolmandiku v\u00f5i isegi poole v\u00f5rra v\u00e4iksem. Eks p\u00f5hjuseks oli eelmise aasta kevadsuvine p\u00f5ud. Ka seekordne kuiv maikuu polnud orhideedele meeltm\u00f6\u00f6da. S\u00e4\u00e4raste tingimuste j\u00e4rel uuesti Sarvele tolmp\u00e4id otsima minna \u2013 kui m\u00f5ttekas see tegevus \u00fcldse oleks?<\/p>\n

Sedakorda olin \u201erelvastatud\u201c vihjetega, mis viisid mu Sarve poolsaare keskossa. \u00dcle kaemist see ala igatahes tasus. N\u00f5nda sel juuni keskpaiga p\u00fchap\u00e4eva hommikul olin platsis. M\u00f5ni samm m\u00f6\u00f6da k\u00f5rvalteed ja palun v\u00e4ga: punane tolmpea! \u00dcks ilus t\u00e4is\u00f5itsengus taim. Ma olnuks vist rahul sellegagi. Kuid kohe tabas silm veel \u00fcht tolmpead ja veel ja veel ja veel\u2026 Terve lagedaks raiutud liinialune oli neid t\u00e4is! Lisaks k\u00f5rval kaasikuv\u00e4ludel k\u00fcmneid taimi. Tekkis hasart. Palju neid siin \u00f5igupoolest on? Loendasin 288 \u00f5itsvat v\u00f5su. V\u00f5imas! Eks nii m\u00f5nedki j\u00e4id kindlasti kahe silma vahele ehk kilpjalgade varju v\u00f5i sarapiku-kaasiku varjatumatesse soppidesse. Aga seegi arv on t\u00f5siselt m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. Ilmselt on soodsamail aastail tolmp\u00e4id seal veelgi rohkem. Paraku oli n\u00e4ha sigade tuhnimisj\u00e4lgi. Eks need k\u00e4rssninad ole oma osa v\u00f5tnud. Kui muidu on tolmpead seal v\u00f5rdlemisi tagasihoidlike m\u00f5\u00f5tmetega, siis paar t\u00fckki ulatus p\u00f5lveni. Ning \u00fcks, eriliselt toekas ja rammus, suisa \u00fcle p\u00f5lve, 70 cm ligi. Uhke! Muide, 35 aasta eest leiti Sarvelt lausa 103 cm k\u00f5rgune tolmpea, mis oli toona Eesti rekord.<\/p>\n

K\u00f5ndides seal liinialuseid pidi, tekkis tunne, et no mis haruldus see punane tolmpea \u00fcldse on, kui sedasi m\u00f6llab nagu miski p\u00f5drakanep! Kuid edaspidisel teekonnal nad kadusid vaatev\u00e4ljast. \u00dche sarapikuse metsaraja servas j\u00e4id k\u00fcll kaks \u00f5itsvat tolmpead veel ette, ent siis oli kogu lugu. Ometigi, ka need k\u00f5ik ligi 300 \u00e4sja n\u00e4htud tolmpead annavad p\u00f5hjust \u00f6elda: Sarve on siiski tolmpeade maa!<\/p>\n

Soovalk, \u00fcks Hiiumaa haruldasemaid orhideid<\/b><\/p>\n

Ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos<\/i>) on Eestimaa looduse \u00fcks tagasihoidlikumaid k\u00e4palisi. Kuni 30 cm k\u00f5rgusel taimel jagub k\u00fcll k\u00fcmnete viisi \u00f5isi, ent need on nii tibatillukesed, et vaatamiseks v\u00f5ta v\u00f5i luup appi. Ometi sisaldavad need \u00f5ied nektarit, meelitades tolmeldajaid, kelleks on erinevad s\u00e4\u00e4sed. Soovalku kasvab Eestis vaid m\u00f5nes kohas ning mitte kusagil massiliselt. Ise\u00e4ranis haruldane on soovalk meie saartel. Saaremaalt teatakse praegu vaid \u00fchte s\u00e4ilinud leiukohta. Hiiumaal kasvab ta kolmes kohas.<\/p>\n

Sel juuni viimasel p\u00e4eval v\u00f5tsin ette soovalgu jahi. Kukka tundus olevat h\u00f5lpsaimini ligip\u00e4\u00e4setav, neist soometsadest on parimatel aegadel leitud veidi \u00fcle tosina soovalgutaime. Vihjeks niipalju, et otsinguid tasuks alustada Palade Silmaallikast l\u00e4htuvalt. Eks ta ole, otsi n\u00f5ela heinakuhjast\u2026 Sai seal eksitavates s\u00e4\u00e4selistes soometsades ringi tuuritatud p\u00e4ris tublisti. J\u00f5udsin l\u00f5puks \u00fchele n\u00f5lvaalusele, kus mudased n\u00e4tsikud segil\u00e4bi k\u00f5rgemate m\u00e4tastega, k\u00f5ikjal kuivanud oksar\u00e4ga turritavad kuused. Ja just seal\u2026 soovalk! Jah, t\u00f5esti, see haruldane otsitav oli j\u00e4rsku otse ees, n\u00e4tsiku p\u00f5hjas samblam\u00fcgarikul. Leitud! No tere, ilmaime! S\u00e4\u00e4skedega v\u00f5ideldes \u00fcritasin temast kaameraga m\u00f5nd talutavamat kaadrit saada. Ja seejuures m\u00e4rkasin, et oma tagasihoidlikkuse juures on see taim tegelikult omamoodi t\u00e4itsa v\u00f5luv. V\u00f5iks \u00f6elda, et iluski. Ainsa lehe kaenlast t\u00f5usev peagu vaksapikkune vars t\u00e4is tibaseid \u00f5isi, mis tuules liikuvates p\u00e4ikselaikudes ajuti lausa helendama l\u00f5id. Minu elu esma\u00adkohtumine soovalguga, selle retke \u00fche ja ainsaga. Jah, siin tema n\u00fc\u00fcd oli\u2026<\/p>\n

 <\/p>\n

Artikkel ilmus ajakirjas Go Hiiumaa 2025. Tekst:\u00a0Tapio Vares, foto: Erakogu.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hiiumaa on rikas erinevate orhideede poolest. Kuigi mitme liigi k\u00e4ek\u00e4ik pole kiita ja arvukus kahaneb, leiab siit saarelt ikkagi palju p\u00f5nevaid k\u00e4paliste paiku. T\u00e4helepanelik kulgeja v\u00f5ib kohata II kaitsekategooria orhideesid.…<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":104444,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-104443","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/104443","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=104443"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/104443\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":104449,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/104443\/revisions\/104449"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/104444"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=104443"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=104443"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=104443"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}