{"id":101537,"date":"2025-09-25T13:57:39","date_gmt":"2025-09-25T10:57:39","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=101537"},"modified":"2025-09-25T13:57:39","modified_gmt":"2025-09-25T10:57:39","slug":"ene-liis-semper-ja-tiit-ojasoo-miks-me-siit-uldse-lahkume","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/ene-liis-semper-ja-tiit-ojasoo-miks-me-siit-uldse-lahkume\/","title":{"rendered":"Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo: \u201cMiks me siit \u00fcldse lahkume?\u201d"},"content":{"rendered":"<p><b>Kas on tekkinud tava v\u00f5i harjumus, mida Hiiumaale saabudes esimesena teete?<\/b><\/p>\n<p><b><i>Tiit Ojasoo (TO):<\/i><\/b>\u00a0Alguses on ikka praktilised asjad \u2013 jahedal ajal ahi k\u00fctte, vesi sisse. Koer metsatiirule. Siit edasi muidugi algab juba praktilisusest irdumine, sest see koeraga pissil k\u00e4ik v\u00f5ib t\u00e4hendada mitut tundi metsas hulkumist. Muidugi kui \u00f5nnestub saarele saabuda valgel ajal. Kui on pimedam aeg, saab ahju ees koos leivaga poekotti pandud Vikerkaart v\u00f5i Loomingu Raamatukogu viimast vihikut lugeda. Peaasi on teha v\u00f5imalikult v\u00e4he. Muru niitma v\u00f5i kirju vastama ei hakka.<\/p>\n<p><b><i>Ene-Liis Semper (ELS):<\/i><\/b>\u00a0Minul on see viga, et ma ei juhi autot, niisiis aeg-ajalt, kui Tiit parajasti maale tulla ei saa, lendan hoopis lennukiga K\u00e4rdlasse ja sealt edasi h\u00e4\u00e4letan K\u00f5ppu. Bussi\u00fchendus meie juurde Suurepsisse on k\u00fcll olemas, aga lennukite ja busside ajad enamjaolt ei klapi, nii et h\u00e4\u00e4lega minnes saab kiiremini kohale. Ja kohtab toredaid inimesi, sest peaaegu alati tekib sellisel reisimisel ka vahepeatusi. \u00dckskord sain n\u00e4iteks esimese autoga K\u00f5rgessaare lasteaeda, kus toimus parajasti laste pildistamine. Ootasin, kuni pildistamine l\u00f5ppes, ja siis sain sealt j\u00e4rgmise autoga edasi. Lasteaias olid k\u00f5ik \u00e4\u00e4rmiselt s\u00fcdamlikud ja juhataja tegi mulle veel enne lahkumist maja peal v\u00e4ikese ekskursiooni. Veel olen sattunud Viskoosa sadamasse, kus sain sadamakohvikus aega parajaks tehes juba enne ametlikku avamisaega maitsva hommikueine. V\u00f5i n\u00e4iteks kohalike k\u00fclameestega l\u00f5kke \u00e4\u00e4rde, kuni uuritakse, ega l\u00e4hikonnast keegi K\u00f5pu poole minemas pole. Eelmisel talvel \u00f5nnestus mul kord isegi lumesaha peale h\u00e4\u00e4letada.<\/p>\n<p>Kunagi tulevikus teen ilmselt siiski loa ja p\u00e4\u00e4sen seel\u00e4bi v\u00e4hemalt saare piires vabalt liikuma. Aga kuni mul selleks aega pole, on sellises h\u00e4\u00e4lega reisimises oma v\u00f5lu. See eeldab ka vabadust reisida ilma kindlaks kellaajaks p\u00e4rale j\u00f5udmise kohustuseta, mida ma samuti naudin. \u00dcldiselt olen m\u00e4rganud, et K\u00e4rdlast K\u00f5ppu p\u00e4\u00e4seb kergemini kui K\u00f5pust K\u00e4rdlasse. Ei tea, miks see nii on.<\/p>\n<p><b>Kuidas te Hiiumaale j\u00f5udsite, kui pikalt otsus k\u00fcpses ja kas n\u00fc\u00fcd tagasi vaadates on k\u00f5ik nii, nagu unistasite, v\u00f5i on midagi tulnud \u00fcmber hinnata?<\/b><\/p>\n<p><b><i>TO:<\/i><\/b>\u00a0Hiiumaa on kogu aeg m\u00f5ttes olnud, vahest isegi lapsep\u00f5lvest saati. Seitsme-kaheksa-aastasena \u00fcks kuum suvi Kassaris, ujumine, S\u00e4\u00e4retirp ja Hiiumaa viimase hundi topis muuseumis\u2026 aga vahest liig ilusa unistusena, pisut liiga kauge, keeruline, ebapraktiline. Seega olimegi Ene-Liisiga aastaid mujal. Unistasime Hiiumaast, aga ei tegutsenud, ootasime. Kuni \u00fchel p\u00e4eval tekkis v\u00f5imalus p\u00e4riselt saarele tulla, siis k\u00e4is k\u00f5ik v\u00e4ga k\u00e4hku. Ja n\u00fc\u00fcd ongi nii, et Tallinna kodust viis tundi Hiiumaa koju s\u00f5ita on pigem positiivne kui negatiivne. Mida kaugem, seda parem.<\/p>\n<p>M\u00fc\u00fctilise paigana esines Hiiumaa ka mu perekonna folklooris \u2013 isa oli siin maleva\u00adkomand\u00f6r, veel enne minu s\u00fcndi. Vend ja \u00f5de on r\u00e4\u00e4kinud, et see oli \u00fcks \u00e4ge aeg, kolhoosi villisega m\u00f6\u00f6da kruusateid ringi paarutamine. Kujutluses n\u00e4eb see v\u00e4lja t\u00e4pselt nagu n\u00f5ukaaegne OrWo diapositiiv: kollane ja p\u00e4ikseline.<\/p>\n<p><b><i>ELS:\u00a0<\/i><\/b>Mu emapoolne vanaisa oli hiidlane ja puhkab Emmaste surnuaial. Ja vana\u00advanaema sealsamas. Nii et mul on saarega vanad suhted. Aga vanaisa kunagine kodu Harju k\u00fclas m\u00fc\u00fcdi 1970ndatel maha, kuna Hiiumaa oli sel ajal piiritsoon ja saarele p\u00e4\u00e4semine raskendatud.<\/p>\n<p>Oma praegusesse asupaika K\u00f5ppu t\u00f5i meid peamiselt loodus. Pea viisteist aastat resideerusime Virtsu l\u00e4hedal L\u00e4\u00e4nemaal, kus on samuti tohutult ilus, \u00fcmberringi rannakarjamaad ja kadakad. Aga igatsesin midagi \u00fcrgsemat, suuri metsi. Koht, mille Hiiumaal leidsime, asub j\u00e4\u00e4aegse kivik\u00fclvi peal ja metsa sihtkaitsev\u00f6\u00f6ndi serval. Meri on k\u00fcmneminutilise jalutusk\u00e4igu kaugusel. L\u00e4\u00e4nemaal olime vahetult mere \u00e4\u00e4res, kus enamik p\u00e4evi on paratamatult v\u00e4ga tuuline. Praegu K\u00f5pus p\u00fc\u00fcab mets suurema tuule kinni. M\u00f5nus.<\/p>\n<p><b>Kas Hiiumaa soodustab loomingulisust ja aktiivset tegevust v\u00f5i nagu Fred J\u00fcssi soovitas, hoopis logelemist ja mittemidagitegemist?<\/b><\/p>\n<p><b><i>ELS:\u00a0<\/i><\/b>Kuna me igap\u00e4evat\u00f6\u00f6 kaasab k\u00fcmneid ja k\u00fcmneid inimesi, siis mina otsin maakodus esmalt vaikust. Ja kuulun pigem Fred J\u00fcssi mittemidagitegemise-parteisse. Looduses uitamine p\u00fchib koos linnapingetega maha ka loomingulised palangud, olen \u00f5ppinud seda hindama. P\u00e4rast ultratihedaid loomingulisi v\u00e4ljakutseid tunnen saarel s\u00fcgavat rahuldust perioodidest, mil p\u00e4evad kulgevad omas tempos. Ja r\u00f5\u00f5m tekib praktilistest asjadest, nagu aastaringne hommikune meres k\u00e4imine, sauna k\u00fctmine, marjade v\u00f5i seente korjamine\u2026 Paradoksaalsel moel oli meie pere jaoks \u00f5nnistatud aeg ka Covidi-aegne\u00a0<i>lockdown<\/i>, mis suurlinnades oli t\u00f5eline \u00f5udusunen\u00e4gu. Kuna olime just oma Hiiumaa-kodu leidnud, saime tohutu privileegi veeta kevad metsade vahel, j\u00e4lgides looduse t\u00e4rkamist.<\/p>\n<p><b><i>TO:\u00a0<\/i><\/b>Meie t\u00f6\u00f6, nii \u00f5petamine kui ka lavastamine on seotud inimestega. Neid on Hiiumaal v\u00e4hem, see-eest on nad enamasti humoorikamad, ladusamad ja praktilisemad. Seega on maakodu \u00fchelt poolt m\u00f5tete kogumise, lugemise, jalutamise koht, teisalt koht, kus suhelda kohaliku kogukonnaga, kel on pisut teistsugune meel ja keel. See on v\u00e4ga v\u00e4rskendav.<\/p>\n<p><b>Turistide k\u00fcsitlused n\u00e4itavad, et s\u00f5nades hindavad k\u00fclastajad Hiiumaa rahu, vaikust ja inimt\u00fchjust. Aga k\u00fcsimusele, mis v\u00f5iks Hiiumaal teisiti olla, tuleb vastuseks, et v\u00f5iks olla spaa, rohkem hotelle, rohkem kontserte, etendusi, festivale, restorane ja muid rahvarohkeid kohti. Mis teie jaoks Hiiumaa eriliseks teeb ja mis siin on puudu v\u00f5i \u00fcle?<\/b><\/p>\n<p><b><i>ELS:\u00a0<\/i><\/b>K\u00f5ige suurem rariteet t\u00e4nases maailmas on puutumatu loodus. Maailmas ringi r\u00e4nnates on keskkondlikud muutused paraku v\u00e4gagi m\u00e4rgatavad. Meil seda veel t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral ei tajuta v\u00f5i ei taheta tajuda.<\/p>\n<p>Aga t\u00f5si on, et k\u00f5ik, mida inimesed ise ehitada v\u00f5i rajada suudavad, on t\u00fchine, v\u00f5rreldes keskkondlike v\u00e4\u00e4rtustega, mille taastamine ei ole meie kontrolli all.<span class=\"Apple-converted-space\">\u00a0\u00a0<\/span>Seega, ma r\u00f5hutaksin saarele omast vaikust ja rahu kui \u00fclimat kvaliteeti, mida tuleks s\u00e4ilitada iga hinna eest, mitte alluda survele luua \u00fcha uusi ja uusi atraktsioone.<\/p>\n<p>Linnades on nagunii spaad, hotellid, ostukeskused ja \u00f6\u00f6klubid\u2026 neid viimaseid vanajumala selja taga asuvaid nurgakesi tuleks v\u00e4\u00e4rtustada just sellistena, mitte samamoodi \u201etihedaks\u201c ajada. Erinevad paigad ju v\u00f5iksid ja peaksidki nii atmosf\u00e4\u00e4rilt kui ka funktsioonilt olema erinevad.<\/p>\n<p>Pole saladus, et t\u00e4nase eluga kaasnev l\u00f5putu infovoog ja kohustus olla 24\/7 k\u00e4ttesaadav k\u00f5igis kanalites on miski, mis viib meid k\u00f5iki f\u00fc\u00fcsilise vastupanuv\u00f5ime piirile. Meretaguse saare-elu aeglustus aitab n\u00e4ha asju teisest perspektiivist. Eristada olulist ebaolulisest.<\/p>\n<p><b>Mis on teie jaoks Hiiumaa tunne?<\/b><\/p>\n<p><b><i>TO:\u00a0<\/i><\/b>M\u00f6\u00f6da hirveradu sihitult hulkuda, viimaks mere \u00e4\u00e4rde j\u00f5uda ja ujuma minna. Kuidagi nii. Kuigi esimesed Hiiumaa pildid on Kassarist, siis K\u00f5pu poolsaare m\u00e4nnid ja k\u00fcnkad on n\u00fc\u00fcdseks kuidagi veel rohkem Hiiumaa.<\/p>\n<p><b>Kus ja milline teie Hiiumaa kodu on \u2013 mille jaoks m\u00f5eldud, mis seal h\u00e4sti \u00f5nnestub ning mida seal kindlasti teha ei saa?<\/b><\/p>\n<p><b><i>TO:\u00a0<\/i><\/b>Meie kodu on Suurepsi k\u00fclas, metsa veerel. See pole liiga suur ega liiga v\u00e4ike. K\u00f5ige olulisem, et on hubane, peab h\u00e4sti sooja ja seal on m\u00f5nus olla. N\u00f5uab parajal m\u00e4\u00e4ral hoolitsust, kuid mitte liiga palju. Eesti k\u00fclale sobivalt on naabrid silma alt \u00e4ra, kuid vajadusel tegelikult l\u00e4hedal. Siin saab \u00fcksi olla ja k\u00fclalisi vastu v\u00f5tta, saab vajadusel t\u00f6\u00f6d teha v\u00f5i ka niisama olla\u2026 Enamasti on linna poole asutades k\u00fcsimus, et miks me \u00fcldse lahkume?<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><em>Artikkel ilmus ajakirjas Go Hiiumaa 2025. Tekst: Jaano Martin Ots,\u00a0 foto: Erakogu<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kas on tekkinud tava v\u00f5i harjumus, mida Hiiumaale saabudes esimesena teete? Tiit Ojasoo (TO):\u00a0Alguses on ikka praktilised asjad \u2013 jahedal ajal ahi k\u00fctte, vesi sisse. Koer metsatiirule. Siit edasi muidugi&hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":101538,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-101537","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/101537","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=101537"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/101537\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":101543,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/101537\/revisions\/101543"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/101538"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=101537"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=101537"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=101537"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}