BEGIN:VCALENDAR
VERSION:2.0
PRODID:-//Hiiumaa - ECPv6.17.0//NONSGML v1.0//EN
CALSCALE:GREGORIAN
METHOD:PUBLISH
X-WR-CALNAME:Hiiumaa
X-ORIGINAL-URL:https://hiiumaa.ee/en/
X-WR-CALDESC:Events for Hiiumaa
REFRESH-INTERVAL;VALUE=DURATION:PT1H
X-Robots-Tag:noindex
X-PUBLISHED-TTL:PT1H
BEGIN:VTIMEZONE
TZID:Europe/Tallinn
BEGIN:DAYLIGHT
TZOFFSETFROM:+0200
TZOFFSETTO:+0300
TZNAME:EEST
DTSTART:20240331T010000
END:DAYLIGHT
BEGIN:STANDARD
TZOFFSETFROM:+0300
TZOFFSETTO:+0200
TZNAME:EET
DTSTART:20241027T010000
END:STANDARD
BEGIN:DAYLIGHT
TZOFFSETFROM:+0200
TZOFFSETTO:+0300
TZNAME:EEST
DTSTART:20250330T010000
END:DAYLIGHT
BEGIN:STANDARD
TZOFFSETFROM:+0300
TZOFFSETTO:+0200
TZNAME:EET
DTSTART:20251026T010000
END:STANDARD
BEGIN:DAYLIGHT
TZOFFSETFROM:+0200
TZOFFSETTO:+0300
TZNAME:EEST
DTSTART:20260329T010000
END:DAYLIGHT
BEGIN:STANDARD
TZOFFSETFROM:+0300
TZOFFSETTO:+0200
TZNAME:EET
DTSTART:20261025T010000
END:STANDARD
BEGIN:DAYLIGHT
TZOFFSETFROM:+0200
TZOFFSETTO:+0300
TZNAME:EEST
DTSTART:20270328T010000
END:DAYLIGHT
BEGIN:STANDARD
TZOFFSETFROM:+0300
TZOFFSETTO:+0200
TZNAME:EET
DTSTART:20271031T010000
END:STANDARD
BEGIN:DAYLIGHT
TZOFFSETFROM:+0200
TZOFFSETTO:+0300
TZNAME:EEST
DTSTART:20280326T010000
END:DAYLIGHT
BEGIN:STANDARD
TZOFFSETFROM:+0300
TZOFFSETTO:+0200
TZNAME:EET
DTSTART:20281029T010000
END:STANDARD
END:VTIMEZONE
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20250707
DTEND;VALUE=DATE:20270125
DTSTAMP:20260712T095233Z
CREATED:20240613T114204Z
LAST-MODIFIED:20260712T095233Z
UID:10004036-1751846400-1800835199@hiiumaa.ee
SUMMARY:Püsinäitus: Kärdla - rootsi küla\, saksa alev\, eesti linn
DESCRIPTION:Kärdla esmamainimise 460. aastapäeva puhul avasime Pika maja galeriis uue püsinäituse. Ajaloolised kaardid\, fotod ja lood juhatavad huvilise läbi rootslaste talutoa\, sakste tööstusalevi ning eestlaste linnakaupluse. \nRootsi toas võib uurida muuseas 1564. aasta Hiiumaa maaraamatu lehekülgesid ning Hiiumaa metsavahtide kaarti aastast 1593\, mis on ka esimene dateeritud Rootsi kuningriigis valmistatud maakaart. Lisaks saab proovida\, kuidas kõlab hiiu kannel. \nVabrikuhelide taustal tutvuda Kärdla kalevivabriku looga rajamisest hävimiseni\, selle korralduse ja toodangu\, aga ka asula tekke ja elanike seisuse-elukommetega. \nKärdla linnaks saamise lugu on jutustatud kõrvuti Kärdla tarbijate ühingu ajalooga\, mida võib pidada Kärdla demokraatlikuks vundamendiks. Eksponeeritud kaubavalik võib pakkuda äratundmisrõõmu mitmetele põlvkondadele. \nNäitus üritab hõlmata pea pooletuhande aasta jagu Kärdla ajalugu\, mis kannab endas nii vabadust kui orjust\, loomist kui hävingut\, nuttu kui naeru.
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/pusinaitus-kardla-rootsi-kula-saksa-alev-eesti-linn/
LOCATION:Hiiumaa Muuseumi Pikk Maja
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2024/06/Kardla-naitus-29x20cm-1.png
ORGANIZER;CN="SA Hiiumaa Muuseum":MAILTO:info@hiiumaamuuseum.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260205
DTEND;VALUE=DATE:20261001
DTSTAMP:20260515T092153Z
CREATED:20260127T115736Z
LAST-MODIFIED:20260515T092153Z
UID:10002784-1770249600-1790812799@hiiumaa.ee
SUMMARY:Näitus "Valgus Prantsusmaalt"
DESCRIPTION:VALGUS PRANTSUSMAALT – Lumières de France – Lights from France\nNäitus Prantsuse tuletornidest Eestimaa randadel\n05.02-30.09 Kärdla VabrikuväljakulAvamine 5. veebruaril kell 15\n\nAvamisel osalevad Prantsuse saatkonna esimene nõunik Valérie Luebken ja Prantsuse Instituudi direktor ning koostöö- ja kultuuriosakonna nõunik Sophie Coumel\, Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja\, Hiiumaa Arenduskeskuse juht Liis Lukas ja Hiiumaa turismiklastri juht Kristel Peikel.\n\nNäitus „Valgus Prantsusmaalt” viib külastajad rännakule Eesti ajalukku\, tuues esile perioodi\, mil Prantsusmaal oli oluline roll tuletornide – valguse ja teaduse sümbolite – rajamisel ka kaugel väljaspool oma piire. Näitus rõhutab\, kuidas Prantsuse päritolu tuletornide pärand elab edasi ning inspireerib ka tänapäeva põlvkondi tehnoloogiliste uuenduste ja kultuurilise mõjuga.Väljapanek tutvustab Prantsusmaal valmistatud tuletornide fotosid\, ajaloolisi dokumente ja avastusi\, mis peegeldavad nende ehitiste seost Eesti rannikuga. Lisaks on võimalik osa saada haaravast virtuaalreaalsuse elamusest\, mis võimaldab külastajatel avastada Hiiumaal asuva Ristna tuletorni 3D mudelit – ehitist\, mille 1874. aastal kavandas legendaarne insener Gustave Eiffel.*\nNäituse kuraator: Indrek Laos\, arhitekt EAL\, EKA Muinsuskaitse ja konserveerimineFotod: Tarmo Baranovski\, Leo Käärmann\, Indrek Laos\, Siim West3D visualisatsioon: Andreas KiviKujundus: Mae KiviloNäituse valmimist toetas Prantsuse Instituut Eestis.Eriline tänu Emmanuel Rimbert’ile\, Prantsuse Suursaatkonna koostöö- ja kultuurnõunik Eestis ja Prantsuse Instituudi Eestis direktor\, entusiasmi ja pühendumise eest.\nNäituse Hiiumaale toomist toetab Hiiumaa Arenduskeskus/Hiiumaa turismiklaster. Näitus saab Vabrikuväljakule üles koostöös SA Hiiumaa muuseumid.\n*Virtuaalreaalsuse kogemiseks on vaja skaneerida QR-kood\, mis on leitav installatsiooni pealt. Seejärel avaneb telefonis tuletorni 3D mudel\, mis pakub ainulaadset vaatamise kogemust.\n\n\nTegevus on kaasrahastatud Euroopa Liidu meetme “Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond” (PEEK) projektist  “Saarte ettevõtluskeskkonna arendamine ning sihtpiirkonna ligipääsetavuse ja konkurentsivõime tõstmine”.\n\n\n–\n\nL’exposition „Lumières de France” invite à explorer un chapitre méconnu de l’histoire estonienne\, où la France\, bien au-delà de ses frontières\, a joué un rôle clé dans la construction de phares — symboles de lumière et de progrès scientifique. Elle met en valeur un héritage qui continue d’inspirer les générations d’aujourd’hui\, grâce aux innovations et à l’élan créatif portés par ces édifices.À travers une sélection de photographies de phares d’origine française\, accompagnée de documents d’archives et de récits fascinants\, l’exposition retrace leur influence sur les côtes estoniennes. Une expérience immersive en réalité virtuelle permet également aux visiteurs de découvrir le phare de Ristna\, situé sur l’île de Hiiumaa\, à travers un modèle 3D fidèle à sa conception originale par l’ingénieur Gustave Eiffel en 1874.\nCommissaire de l’expositio : Indrek LaosPhotos : Tarmo Baranovski\, Leo Käärmann\, Indrek Laos\, Siim WestVisualisation 3D : Andreas KiviConception : Mae KiviloL’exposition est organisée avec le soutien de l’Institut français d’EstonieRemerciements particuliers à Emmanuel Rimbert\, Conseiller de Coopération et Culture à l’Ambassade de France en Estonie et Directeur de l’Institut français d’Estonie\, pour son enthousiasme et son engagement.\n\n–\n\nThe “Lights from France” exhibition invites visitors to discover a part of Estonian history in which France\, far beyond its own borders\, played a decisive role by building lighthouses — symbols of light and scientific innovation.It highlights how this legacy continues to influence current generations through the innovation and inspiration these lighthouses have provided.The exhibition features photographs of these French-origin lighthouses\, accompanied by documents and stories detailing their history and impact on the Estonian coast.It also offers an immersive virtual reality experience\, allowing visitors to explore a 3D virtual model of the Ristna Lighthouse\, located on the island of Hiiumaa and originally designed by engineer Gustave Eiffel in 1874.\nConcept and texts: Indrek LaosPhotos: Tarmo Baranovski\, Leo Käärmann\, Indrek Laos\, Siim West3D visualization: Andreas KiviDesign: Mae KiviloThe completion of the exhibition has been supported by the French Institute in EstoniaSpecial thanks to Emmanuel Rimbert\, Cooperation and Cultural Action Advisor at the French Embassy in Estonia and Head of the French Institute in Estonia\, for his enthusiasm and dedication.
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/naitus-valgus-prantsusmaalt/
LOCATION:Kärdla Vabrikuväljak
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/01/Valgus-Prantsusmaalt-1.png
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260406
DTEND;VALUE=DATE:20260930
DTSTAMP:20260406T145419Z
CREATED:20260406T145239Z
LAST-MODIFIED:20260406T145419Z
UID:10004104-1775433600-1790726399@hiiumaa.ee
SUMMARY:Hiiumaa tuletornid ajas ja pildis
DESCRIPTION:Hiiumaa tuletornid ajas ja pildis\n \n\nHiiumaa on tuletornide saar. Siin asuvad mõned Läänemere kõige iseloomulikumad ja ajalooliselt olulisemad meremärgid – Kõpu\, Tahkuna ja Ristna tuletornid\, mis on kujunenud saare sümboliteks ning juhatanud merel liikujate teed juba sajandeid. \n\n\nNäitus „Hiiumaa tuletornid ajas ja pildis“ tutvustab saare tuletorne ja meremärke nii ajaloolises kui ka visuaalses vaates. Esile on toodud nii tuntud tuletornid kui ka vähem tuntud tulepaagid ja päevamärgid. \n\n\nLisaks tuletornide loole avab näitus laiemalt navigatsioonimärkide tähendust ja toimimist – kuidas need aitavad merel orienteeruda ning kuidas nende roll on ajas muutunud. \n\n\nOluline osa näitusest on pühendatud insener Armas Luigele\, kelle projekteeritud ja ehitatud tuletornid on jätnud Hiiumaa rannikule püsiva jälje. Tema töö kaudu saab aimu ka tuletornide ehitusest ning merendusloost laiemalt. \n\n\nTänapäeval on tuletornid kaotanud osa oma praktilisest navigatsioonilisest rollist\, kuid nende väärtus merendusajaloos on kasvanud. Näitus kutsub märkama neid ehitisi mitte ainult tehniliste rajatistena\, vaid olulise osana Hiiumaa loost ja identiteedist.
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/hiiumaa-tuletornid-ajas-ja-pildis/
LOCATION:Hiiumaa Muuseumi Pikk Maja
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/04/Hiiumaa-tuletornid-ajas-ja-pildis-naitus-Pikk-Maja-1.png
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260501
DTEND;VALUE=DATE:20261001
DTSTAMP:20260407T084153Z
CREATED:20260407T084153Z
LAST-MODIFIED:20260407T084153Z
UID:10004975-1777593600-1790812799@hiiumaa.ee
SUMMARY:VABADUSE MAJAKAD näitus Kõpu tuletornis
DESCRIPTION:New Yorgi Vabadussammas\, Kõpu tuletorn ja Eiffeli kuplid – uurimus\, fotod ja installatsioon \nNäitus Kõpu tuletornis 01.05 – 30.09.2026 \nAjaloo pimedamad ajad on alati sünnitanud oma majakad. Need ei ole olnud üksnes kivist tornid või tuled mere ääres\, vaid inimesed\, ideed ja teod. Valgus\, mida nad kiirgavad\, ei ole füüsiline\, vaid moraalne ja vaimne. See on julgus öelda tõtt\, kui vale on mugavam\, rääkida\, kui vaikimine tundub turvalisem. See on valgus\, mis ei hävita pimedust jõuga\, vaid hajutab seda järjekindlalt\, samm-sammult.\nNeed „vabaduse majakad“ tuletavad meelde\, et valgus ei sünni iseenesest. Keegi peab selle tule süütama ja keegi peab seda hoidma. See nõuab julgust\, kannatlikkust ja usku\, et valgusel on mõte ka siis\, kui tulemused ei ole koheselt nähtavad. Vabadus algab hetkest\, kui inimene otsustab ise olla see valgus – valgus\, mis ei pimesta ega põleta\, vaid laseb ka teistel näha ja hingata. \nUurimistöö ja projekti kuraator: Indrek Laos \nFotod: Tarmo Baranovski \nNäituse korraldamist toetavad Prantsuse Instituut Eestis ja Transpordiamet \nAvamine 1. mail kell 15:00 tuletorni jalamil \nSissepääs tuletorni piletiga \nwww.ristnaeiffel.ee
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/vabaduse-majakad-naitus-kopu-tuletornis/
LOCATION:Kõpu tuletorn\, Eesti
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/04/VM_16x9.jpg
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260508
DTEND;VALUE=DATE:20270101
DTSTAMP:20260508T070926Z
CREATED:20260508T070926Z
LAST-MODIFIED:20260508T070926Z
UID:10004124-1778198400-1798761599@hiiumaa.ee
SUMMARY:Hõbehiidlased - Hiiumaa fotograafia ajalugu
DESCRIPTION:Tänu fotopärandile on meil võimalik oma silmaga vaadata tagasi möödunud sajandi-pooleteise Hiiumaale ja hiidlastele. \n\n\n\n\nJäädvustatud vaated aitavad meil paremini mõista ja mõtestada möödunut\, andes aimu nii murrangulistest kui märkamatutest muutustest meie ümber. Portree- ja grupifotod toovad meie silma ette esivanemate näojooned\, riietuse\, tööd ja kombed – nende rõõmu ja leina. \n\n\n\n\nKuigi retušeerimine on sama vana kui fotokunst\, on analoogfoto siiski vältimatult kõige tõetruum ning massilisem visuaalne allikaliik. \n\n\n\nFotograafia sai 19. sajandi jooksul võimalikuks tänu hõbedasoolade valgustundlikkusele\, mis fotoemulsioonina klaasile või paberile kantuna võimaldavad silmnähtavat pilti jäädvustada. Justnimelt hõbedasoolade järgi on Hiiumaa vanad fotograafid nimetatud sellel näitusel hõbehiidlasteks.
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/hobehiidlased-hiiumaa-fotograafia-ajalugu/
LOCATION:Hiiumaa Muuseumi Pikk Maja
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/05/Hobehiidlased-Hiiumaa-fotograafia-ajalugu-1920-x-1080-px.png
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260516
DTEND;VALUE=DATE:20260901
DTSTAMP:20260616T070940Z
CREATED:20260616T070934Z
LAST-MODIFIED:20260616T070940Z
UID:10004131-1778889600-1788220799@hiiumaa.ee
SUMMARY:Püsinäitus “Elu saarel. Tuli\, vesi\, õhk\, maa.”
DESCRIPTION:Kassari mõisa paekivist ehitatud valitsejamajas asub Hiiumaa ajalugu ja kultuuri tutvustav püsiekspositsioon “ELU SAAREL. TULI\, VESI\, ÕHK\, MAA.”. \nNäituse kandvaks mõtteks on käsitleda Hiiumaa elu ürgsete elementide kaudu\, mis juba pealkirjas mainitud\, nende üldteada omadusi silmas pidades. \nSelline lähenemine toob selgelt esile\, kui seotud on omavahel kõik nähtused\, tööd-tegemised ja sündmused. Minevik ja olevik ei ole siin asetatud ajateljele\, vaid möödunut vaadeldakse pigem argieluliste protsesside\, arengute ning ilmingute kordumisena. Keskmes ikka see oluline\, mis inimese elule siin saarel kaasa aitab või mis seda eri aegadel on ohustanud. Näituse kaks põhiruumi on poolitatud kesksete seintega\, igale elemendile üks. Ruumides olevad esemed ja lood keskenduvad saare põliselanike lihtsatele\, kuid olulistele oskustele\, teadmistele ja kogemustele. \nHiidlane on aastatuhandeid elanud koos oma saarega ja seda ümbritseva merega. Ta on pidanud loodusega kahekõnet\, mida põlvest põlve edasi andes kujunes meie kultuuripärand. Täna kuulub Hiiumaa koos teiste Lääne-Eesti saartega UNESCO programmi „Inimene ja biosfäär“. See tähendab\, et siin väärtustatakse ja hoitakse hariduse\, kultuuri ning teaduse abil looduse ja inimese koostoimimise traditsiooni. \nNäituse idee\, esemevalik ja tekstid: Helgi Põllo\nKujundus ja tehnilised lahendused: Mae Kivilo\, Karl Kuusk\nProjektimeeskond: Toomas Kokovkin\, Urmas Liit\, Kauri Kiivramees\, Kadri Kuusk\, Jaanika Kuusk\, Kätlyn Kaevand\, Tiina Selirand\, Merike Niimann
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/pusinaitus-elu-saarel-tuli-vesi-ohk-maa/
LOCATION:Kassari muuseumimaja\, Estonia
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/06/Kassari-muuseumimaja_Hiiumaa-muuseum_naitus-1.png
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260601
DTEND;VALUE=DATE:20260824
DTSTAMP:20260616T070847Z
CREATED:20260616T070847Z
LAST-MODIFIED:20260616T070847Z
UID:10004133-1780272000-1787529599@hiiumaa.ee
SUMMARY:Mihkli talumuuseumi püsinäitus
DESCRIPTION:Talukompleksi kuulub kaheksa ajaloolist hoonet\, suure terrassiga väliköök ning aia- ja põllumaa.\nValdavalt 19. sajandist pärit hoonetes saab külastaja tutvuda kohalike ehitustavade ja majapidamises kasutatud esemetega. Metsade vahel paiknev taluhoov annab hea ettekujutuse sellest\, milline nägi välja Hiiumaa taluelu enam kui sajand tagasi. Viimased elanikud lahkusid siinsest talust 1987. aastal. Kuni 1781. aasta väljasaatmiseni elasid siin hiiu-rootslased.
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/mihkli-talumuuseumi-pusinaitus/
LOCATION:Mihkli talumuuseum\, Malvaste küla
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/06/H2A0270.jpg
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260601
DTEND;VALUE=DATE:20260824
DTSTAMP:20260603T151551Z
CREATED:20260603T151551Z
LAST-MODIFIED:20260603T151551Z
UID:10004127-1780272000-1787529599@hiiumaa.ee
SUMMARY:Hiiumaa Hirmutised
DESCRIPTION:Hiiumaa pärimuskultuur on rikkalikult täis pikitud erinevaid endeid ja uskumusi. Tänasel päeval on enamik neist unustusehõlma vajunud. Ei pane me enam ussipead seinaprao vahele\, et lutikaid tõrjuda\, ega viska soola võõra inimese jälgedesse\, kuna kardame „kurja silma“. Sama lugu on ka igat seltsi müütiliste olenditega. Koduvaim\, luts\, rätsep\, pukk\, rott\, soldat\, tont – need on vaid murdosa karakteritest\, kes veel sadakond aastat tagasi elava kujutlusvõime baasil meie rahvajuttudes ringi silkasid. Tänaseks päevaks on jäänud meile mardi- ja kadripäevade kombestik\, mis tolleaegseid väärtushinnanguid edasi kannab. \nNäitus põhineb Hiiumaalt kogutud mälestustel\, mis on talletatud Eesti Rahvaluule Arhiivi arhiivides. Valdavalt on tegu enne Teist maailmasõda korjatud materjaliga\, kus jutustajate sünniaeg jääb 19. sajandi teise poolde. Näitus teeb suure kummarduse mineviku hirmutistele ning ulatab terekäe tänapäeva inimestele\, kes nopiksid katkenud jutulõnga üles ning puhuksid Kotumehele või Putermannile taas eluvaimu sisse. \nNäituse koostaja: Kadri Kuusk \nKujundus: Kadri Kuusk\, Jaanika Kuusk \nKeeletoimetus ja tõlge: Rukkilille Tõlkebüroo \nSuured tänud: Helen Kõmmus ja Eesti Rahvaluule Arhiiv\, Kõrgessaare Jahtkond\, Civitan Klubi Hiiumaa\, Saare Metallikoda ja Hiiumaa Muuseumi kollektiiv \nMihkli talumuuseum on avatud K-L 10-17
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/hiiumaa-hirmutised/
LOCATION:Mihkli talumuuseum\, Malvaste küla
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/06/Hiiumaa-Hirmutised_plakat.png
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260601
DTEND;VALUE=DATE:20261001
DTSTAMP:20260528T061529Z
CREATED:20260527T135747Z
LAST-MODIFIED:20260528T061529Z
UID:10005063-1780272000-1790812799@hiiumaa.ee
SUMMARY:TULESÕNUMID näitus Orjaku sadama saalimajas
DESCRIPTION:TULESÕNUMID / Messages of Light \nEiffeli torn ja Hiiumaa tuletornid maksimumkaartidel \nIndrek Laos\, Roman Matkiewicz \nNäitus Orjaku sadama saalimajas 01.06 – 30.09.2026 \nEuroopa kultuuriruumist on alguse saanud üks ilus traditsioon – meenekaartide saatmine. Selline postiteenuse võimalus sai alguse 1889. aasta maailmanäitusel Prantsusmaal. On omamoodi sümboolne\, et sellel ajaloo kõige esimesel piltpostkaardil oli kujutatud justnimelt tuletorni – 300 m kõrgust inimvõimekuse piire kompava Eiffeli Torni siluetti Charles Libonise graafilises teostuses. \nAlates 1995. aastast on Eesti Meremuuseumi kunstnik Roman Matkiewicz kujundanud koostöös Omnivaga Eesti tuletornide postmarkide sarja. Hiiumaa tuletornide maksimumkaartidel on kujutatud Ristna\, Kõpu ja Tahkuna tuletornid ning Sõru ja Orjaku sadamate sihituled. 2026. aastaks on 55-st Eesti tuletornist postmargile jäädvustatud 39 – töö jätkub. \nNäituse korraldamist on kaasrahastanud Euroopa Liit Saarte ettevõtluskeskkonna arendamise ning sihtpiirkonna ligipääsetavuse ja konkurentsivõime tõstmise programmist. \nSissepääs tasuta. \nwww.ristnaeiffel.ee
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/tulesonumid-naitus-orjaku-sadama-saalimajas/
LOCATION:Orjaku
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/05/TS_flyer.jpg
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260603
DTEND;VALUE=DATE:20260823
DTSTAMP:20260616T070912Z
CREATED:20260616T070912Z
LAST-MODIFIED:20260616T070912Z
UID:10004132-1780444800-1787443199@hiiumaa.ee
SUMMARY:Rudolf Tobiase majamuuseumi püsinäitus
DESCRIPTION:19. sajandi esimesel poolel ehitatud maja on üks väheseid säilinud sedalaadi hooneid Eestis – linnamaja\, millel on säilinud talumaja elemendid. Selle maja tagakambris sündis 29. mail 1873. aastal Eesti klassikalise muusika rajaja Rudolf Tobias\, kes elas seal suurema osa oma lapsepõlvest. Tema isa Johannes oli Käina kiriku köster ja orelimeister. \nAjaloolise väärtusega väljapanek tutvustab helilooja elu – Eestis\, Peterburis ja Berliinis – ja tema loomingut. Siin näeb 19. ja 20. sajandist pärit mööblit ning muusikainstrumente. Majamuuseumi õuel asuvad ait\, kuur-kelder ja Hiiumaale omane tuuleveski ning tüüpiline kaev. Siit avaneb külastajatele suurepärane vaade linnurohkele lahele\, mis ilmselt inspireeris ka väikest Rudolf Tobiast.
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/rudolf-tobiase-majamuuseumi-pusinaitus/
LOCATION:Rudolf Tobiase majamuuseum
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/06/H2A9148.jpg
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260603
DTEND;VALUE=DATE:20260823
DTSTAMP:20260605T090301Z
CREATED:20260605T090301Z
LAST-MODIFIED:20260605T090301Z
UID:10004128-1780444800-1787443199@hiiumaa.ee
SUMMARY:Käina kirik\, kihelkond\, vald ja vallakohus
DESCRIPTION:Hiiumaa Muuseum kutsub avastama Käina mitmekesist minevikku – näitust\, mis heidab valgust piirkonna kujunemisele läbi kiriku\, kihelkonna\, vallavalitsuse ja vallakohtu prisma. Käina on olnud sajandite jooksul Hiiumaa halduslik ja usuline tugipunkt – siit juhiti suurt osa saarest\, siin asus Eesti ala suurim kirikumõis ning siin peeti legendaarseid kohtuistungeid. \nNäitus tutvustab Käina kivikiriku ehituslugu\, kirikuelu ja rahva usukombeid\, kihelkonna ja valdade kujunemist ning vallakohtu igapäevatööd ja värvikaid seiku. Esile tõusevad ka isiklikud lood\, näiteks köster Johannes Tobiasest – helilooja Rudolf Tobiase isast –\, kes pidas lühikest aega vallakohtu kirjutaja ametit. \nRudolf Tobiase majamuuseum on avatud K-L kell 10.00-17.00
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/kaina-kirik-kihelkond-vald-ja-vallakohus/
LOCATION:Rudolf Tobiase majamuuseum
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/06/Kaina-kirik-kihelkond-vald-ja-vallakohus.png
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260603
DTEND;VALUE=DATE:20260928
DTSTAMP:20260603T151655Z
CREATED:20260603T151655Z
LAST-MODIFIED:20260603T151655Z
UID:10004126-1780444800-1790553599@hiiumaa.ee
SUMMARY:Tõusud ja mõõnad – Hiiumaa tööstusliku kalapüügi lugu 1945-1991
DESCRIPTION:Tahkuna tuletornis on avatud näitus „Tõusud ja mõõnad – Hiiumaa tööstusliku kalapüügi lugu 1945–1991“\, mis räägib loo tööstusliku kalapüügi tekkest ja arengust Hiiumaal ning selle mõjust saare sotsiaalsetele ja kultuurilistele oludele\, mis ei jätnud puutumata ühtki toonast hiidlast. \nHiiumaal on kala püütud sajandeid\, kuid tööstusliku mõõtme sai püük alles 1940. aastatel\, kui rannapüügis võeti laialdasemalt kasutusele seisevnoot. Tänu sellele uuendusele suurenesid oluliselt püütava kala kogused\, kuigi töökorraldus sarnanes küllaltki palju esiisade aegadel levinud olnud tööviisidega. Järgmine oluline uuendus oli traalpüügi arendamine Läänemerel\, millele seadsid oma piirid toonased tehnilised võimalused. Traalpüük ei olnud uudne kalapüügiviis vaid hiidlastele\, vaid oli kogu Eestis võrdlemisi vähe levinud. See lõi soodsa pinna erinevate katsetuste tegemiseks ka siin. Kolmanda verstapostina võib näha ookeanikalandust\, mis sai alguse 1960. aastatel\, kui siit samast Hiiumaalt hakati korraldama kalapüüki tuhandete kilomeetrite kaugusel ookeanil. Katsetused merel tõid kaasa edu\, mille kõige otsesemaks väljenduseks oli sissetulekute tõus. See aga omakorda aitas olulisel määral areneda eluolul ja kultuuril Hiiumaal. Kui arvestada\, et kalapüük pole vaid töö merel\, vaid enne püüki tuleb teha reisiks ettevalmistusi\, valmistada püüniseid ning püügi järel töödelda kala\, saame kokku pidevalt ligi 1000 inimest otseselt puudutanud masinavärgi. \nRohkete fotodega ilmestatud näitus on jaotatud kolmeks teemaruumiks ja annab vaatajale värvika ülevaate tööstuslikust kalapüügist\, selle ümber tekkinud kultuuriruumist ning abitootmise võrgustikust. \nTahkuna tuletorn on avatud iga päev 10-18
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/tousud-ja-moonad-hiiumaa-toostusliku-kalapuugi-lugu-1945-1991/
LOCATION:Tahkuna tuletorn\, Eesti
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/06/Tousud-ja-moonad.-Naitus-Tahkuna-tuletornis.png
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260609
DTEND;VALUE=DATE:20260901
DTSTAMP:20260609T131441Z
CREATED:20260609T131441Z
LAST-MODIFIED:20260609T131441Z
UID:10005100-1780963200-1788220799@hiiumaa.ee
SUMMARY:Hiiumaa vabakunstnike maalinäitusmüük Kõpu tuletorni kohvikus
DESCRIPTION:Kõpu tuletorni kohvikus ootab külastajaid kuni 2026. aasta augusti lõpuni värviküllane Hiiumaa vabakunstnike maalinäitusmüük. Eksponeeritud on erinevates tehnikates valminud tööd\, mis peegeldavad Hiiumaa looduse ilu\, mereäärseid meeleolusid ning saare omanäolist vaimsust. \nNäitus annab võimaluse tutvuda kohalike vabakunstnike loominguga ning soovi korral leida endale ainulaadne kunstiteos koju või kingituseks. Astuge läbi\, nautige kohviku õdusat atmosfääri ja laske end inspireerida Hiiumaa kunstnike värvikast maailmast. \nNäitus on avatud kuni 31. augustini 2026 Kõpu tuletorni kohvikus. Tere tulemast!
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/hiiumaa-vabakunstnike-maalinaitusmuuk-kopu-tuletorni-kohvikus/
LOCATION:Kõpu Tuletorni kohvik
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/06/maalid.png
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260612
DTEND;VALUE=DATE:20260822
DTSTAMP:20260612T083858Z
CREATED:20260612T083858Z
LAST-MODIFIED:20260612T083858Z
UID:10005105-1781222400-1787356799@hiiumaa.ee
SUMMARY:Pildinäitus  "Valgete pilvede tulemine"
DESCRIPTION:Pilvenäituse pilvepiltidel ei ole vaid pilved\, Sidusin need ühtseks tervikuks nende all olevate erinevate maastikega. Nii tekkis terviklik kujutis sellest mis meid looduses tegelikult ümbritseb. Aga siiski pilvede õhulisus\, värvirikkus\, erinevad kujundid ja meeleolud jäid piltide valikul määravaks.. Enamus piltidest on eksponeeritud vanades aknaraamides\, et nende vahel oleks vahel soe ja sõbralik suhe\,\nNäituse pildid on kõik müügiks. Hea on teada\, et meeldiva pildi võib seinalt kohe endaga kaasa võtta. Maksta saab sealsamas mobiili abil või ka kodus arvuti taga. Lisaks saad tutvuda linnutorni ekspositsiooniga ja vaateplatvormilt kauneid vaateid Käina lahele imetleda. .
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/pildinaitus-valgete-pilvede-tulemine/
LOCATION:Kassari Orjaku Linnutorn
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/06/Pilvede-naitus-Linnutornis-scaled.jpg
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260617
DTEND;VALUE=DATE:20260902
DTSTAMP:20260618T070800Z
CREATED:20260618T070800Z
LAST-MODIFIED:20260618T070800Z
UID:10005113-1781654400-1788307199@hiiumaa.ee
SUMMARY:Heliivika käsitööehete näitus-müük
DESCRIPTION:Raamatukogus peitub alati veidi põnevust ja maagiat\, sel korral saab tutvuda imekaunite Heliivika käsitööehetega. Heliivika ehete looja on Käinast pärit tüdruk Helen Lees\, kes alustas ehete valmistamisega juba aastal 2008. Ehted on polümeersavist ning hoole ja armastusega valmistatud\, igal esemel on oma sõnum. Väljapanekus on unikaalsed ehted\, näiteks kõrvarõngaste valikus on Kõpu tuletornid\, roolirattad\, kukeseened\, kiluvõileivad\, kohvioad\, erinevad kalad\, liblikad\, lilled jpm.\nOlete oodatud tutvuma näitusega! Käesolevalt väljapanekult on võimalik endale armas ehe ka soetada.
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/heliivika-kasitooehete-naitus-muuk/
LOCATION:Käina Raamatukogu\, Hiiu mnt 28\, Käina\, 92101\, Eesti
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/06/Naitus-Heliivika-kasitooehted-poster.png
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260620
DTEND;VALUE=DATE:20261101
DTSTAMP:20260609T144033Z
CREATED:20260609T144033Z
LAST-MODIFIED:20260609T144033Z
UID:10003850-1781913600-1793491199@hiiumaa.ee
SUMMARY:Balti uus maal
DESCRIPTION:„SMS. WIFI. OK.“ – lühendid\, mida mõistetakse ühtviisi eesti\, läti ja leedu keeles\, viitavad jagatud suhtlusruumile\, kus tähendus liigub kiiresti\, napilt ja üle piiride. Näituse pealkiri seob selle keelelise ühisosa noorema põlvkonna kogemusega: maailmaga\, kus infovahetus on katkendlik\, intensiivne ja pidevalt ümberkodeeruv. „Balti Uus Maal“ küsib\, kuidas sellises keskkonnas toimib maal – aeglane\, kehaline ja materiaalselt kohalolev meedium. \nNäitus koondab üle saja kunstniku Eestist\, Lätist ja Leedust\, pakkudes läbilõiget sellest\, kuidas noorem põlvkond maalimeediumit täna kasutab ja mõtestab. Fookuses on maal kui mõtlemis- ja tajumisviis ajastul\, mida iseloomustab visuaalne üleküllus\, digitaalne kiirus ja ekraanipõhisus. Värv\, pind ja materjal ei ole siin pelgalt vormilised vahendid\, vaid viisid suhestuda ruumi\, identiteedi\, emotsioonide ja ajalooga. \n„Balti Uus Maal“ loob dialoogi kolme riigi kunstnike vahel\, tuues esile nii regionaalseid ühisjooni kui ka spetsiifilisi kultuurilisi nihkeid. Generatsiooniline kogemus – kasvamine globaliseerunud\, informatsiooni tihedas keskkonnas – ühendab kunstnikke rohkem kui rahvuslikud erinevused neid lahutavad. Teostes põimuvad isiklikud narratiivid ja laiemad ühiskondlikud kihistused\, sageli samaaegselt intiimselt ja distantseeritult\, otsekui lühendatud sõnumid\, mis viitavad millelegi suuremale. \nKuigi maalikunstil on Balti riikides pikk ja institutsionaalselt tugev traditsioon\, ei käsitle noorem põlvkond seda suletud autoriteedina\, vaid paindliku lähtepunktina. Maal on dünaamiline praktika – meedium\, mis suudab aeglustada pilku\, luua tihedaid ja kiiresti edastatavaid sõnumeid. \nNäituse eesmärk ei ole defineerida uut „Balti maali“\, vaid avada mitmekihiline vaade sellele\, kuidas maal täna toimib. See on ruum\, kus traditsioon ja katsetus ei vastandu\, vaid eksisteerivad paralleelselt. Nagu pealkirja lühendid\, on ka siin tähendus tihendatud\, liikuv ja jagatud – kuid mitte kunagi lõpuni fikseeritud. \nKuraatorid: Reigo Kuivjõgi ja Bianka Soe\nAssistent: Adele Kuivjõgi\nKataloogi kujundaja: Anastassia Musakko\nProduktsioon: Viscosa Kultuuritehas \n  \nNÄITUSE KURAATOR\nReigo Kuivjõgi\nReigo Kuivjõgi on kureerinud kunstinäitusi alates 2005. aastast. Ta on mitmete kunstiprojektide ja oksjonite algataja ning eestvedaja: Tartu Noore Kunsti oksjon (eestvedaja alates 2014)\, Tartu Kunstioksjon (algataja koos Tartu Kunstnike Liiduga alates 2019)\, Osta Noort Kunsti oksjon (algataja alates 2021) ning Eesti Kunstiakadeemia sünnipäevaoksjonite korraldaja aastatel 2022–2023. \n\nKuivjõgi on Art&Tonic galerii rajaja (alates 2019) – galerii\, mis keskendub noorte kunstnike loomingu tutvustamisele ja müügile. Art&Tonicu kaudu on ta loonud üle 40 näituse\, kus on eksponeeritud rohkem kui 60 kunstniku looming. \n\nLisaks on ta korraldanud näitusi mitmetes kunstiasutustes\, sh Tallinna Kunstihoone Linnagaleriis\, Tartu Kunstimajas\, Viimsi Artiumi tünnigaleriis\, Kuressaare linnuse kunstigaleriis\, Türi kultuurikeskuse galeriis\, Pallas kunstigaleriis\, Podgorica Kaasaegse Kunsti galeriis Montenegros ning Eesti Majas Stockholmis. \n\nTa on avaldanud kunstialaseid artikleid Eesti perioodikaväljaannetes ja pidanud avalikke loenguid mitmetes organisatsioonides\, sealhulgas kõrgemas kunstikoolis Pallas ja Tartu Rahvaülikoolis. Samuti on ta olnud kunstnike Avo Paistiku ja Alar Tuule kunstiraamatute koostaja ja väljaandja.
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/balti-uus-maal/
LOCATION:Viscosa Kultuuritehas
ATTACH;FMTTYPE=image/webp:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/06/facebook_event_sms_wifi_ok_digimaterjal-01-768x402-1.webp
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260620
DTEND;VALUE=DATE:20261101
DTSTAMP:20260609T143705Z
CREATED:20260609T143631Z
LAST-MODIFIED:20260609T143705Z
UID:10003848-1781913600-1793491199@hiiumaa.ee
SUMMARY:La Viscosa. Tekstiilivabrik
DESCRIPTION:La Viscosa. Tekstiilivabrik \nEesti Tekstiilikunstnike Liidu poolt korraldatud näitus “La Viscosa. Tekstiilivabrik” on pühendatud 1912. aastal rajatud imposantse kunstsiidivabriku taassünnile Viscosa Kultuuritehasena ja Hiiumaale kui ütlemata põnevale tekstiilitööstuse saarele. Kunstnikud käsitlevad Eesti tekstiilitööstuse ja tekstiili kui materjali tähendusvälja ka laiemalt läbi arhitektuuri\, logistika ja naiste tööhõive. Näitusel osaleb 27 kunstnikku\, kuraatorid on Aet Ollisaar ja Lylian Lainoja (Meister)\, näituse kujundaja on Madis Liplap\, graafilise kujunduse autor Kadi Pajupuu. Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. Näitus kestab 20.06–31.10.2026. \nNäitus toimub Viscosa Kultuuritehase Katedraalis ja on tasuline\, näitusepilet on ühine Maalisaalis toimuva Eesti\, Läti ja Leedu maalikunstnike näitusega “SMS. OK. WIFI. Balti Uus Maal” \nKURAATOR\nAet Ollisaar\nAet Ollisaar (1966) on tekstiilikunstnik ja õppejõud\, kes elab ja töötab Tartus. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tekstiilikunsti erialal 1991. aastal ja on alates 2000. aastast töötanud professori ja tekstiiliosakonna juhatajana Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. 2024. aastal pälvis kunstnik Eesti vanima kunstipreemia Kristja Raua preemia\, on kahel korral olnud Eesti Tekstiilikunstnike Liidu tunnustuse Aasta tekstiilikunstnik laureaat (2023 ja 2007. aasta loomingu eest) ja pälvinud 2011. aastal eripreemia pikaajalise töö eest noortega. Aet Ollisaarel on olnud mitmeid isikunäitusi Eestis ja välismaal ning ta on osalenud paljudel žüriiga näitustel ning grupinäitustel. Viimastel aastatel valmivad tema teosed Tartus Aparaaditehases asuvas loomingulises keskkonnas Stuudio 100. Aet Ollisaar on Eesti Tekstiilikunstnike Liidu liige (juhatuse liige\, aastast 2020 juhatuse esimees)\, Eesti Kunstnike Liidu liige (volikogu liige alates 2020) ja kuulub rahvusvahelisse organisatsiooni Nordic Textile Art. \n\n\nKURAATOR\nLylian Meister\nLylian Meister (1966) on tekstiilikunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia tekstiilikunsti erialal 1989. aastal ning täiendanud end maastikuehituse alal Räpina Aianduskoolis ja Luua Metsanduskoolis. 2009. aastal pälvis ta eripreemia konkursil Aasta Tekstiilikunstnik 2008 ning 2012. aastal Tallinna Tarbekunstitriennaali Kaido Ehasoo preemia. Lylian Meistril on olnud mitmeid isikunäitusi\, samuti on ta osalenud arvukatel rahvusvahelistel grupinäitustel ja tekstiilinäitustel üle Euroopa. Tema teosed kuuluvad Eesti Tarbekunstimuuseumi ja Alta linna kunstikogu (Norra) kogudesse ning erakogudesse Saksamaal\, Norras\, Venemaal\, Soomes\, Rootsis ja Eestis.
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/la-viscosa-tekstiilivabrik/
LOCATION:Viscosa Kultuuritehas
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/06/Tekstiilikunstnike_naitus_La_Viscosa_Tekstiilivabrik_Hiiumaa-768x768-1.jpg
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260620
DTEND;VALUE=DATE:20261101
DTSTAMP:20260609T142333Z
CREATED:20260609T142333Z
LAST-MODIFIED:20260609T142333Z
UID:10003846-1781913600-1793491199@hiiumaa.ee
SUMMARY:Maarja Meeru installatsioon Peegeldused
DESCRIPTION:Peegeldused \nViscosa Kultuuritehase aurumajas kohtuvad valgus ja õhk\, liikumine ja mälu.\nHiiumaa ümber on taevas\, mis näib kord kauge\, kord käega katsutav. Nagu ka mälu. \nPeegeldus pole vaid kujutis. Ta loob tunde\, et ruum jätkub\, kordub või avaneb kuhugi\, kuhu ei saa füüsiliselt minna\, kaotab ära selge piiri üleval/all\, siin/seal\, praegu/kunagi\, muudab vaataja kujutise osaks.\nSee on nihe. Väike kõrvalekalle\, kus üleval võib olla all ja kaugus läheneda. \nValgus kordub\, hajub\, naaseb.\nInimene loob ruumi\, ilmub ruumi ja kaob sellesse taas.\nHetk venib pikemaks kui aeg ise. \nÕhu liikumine seob valguse ja kanga — nähtav tekib liikumisest. \nMis siis\, kui taevas algab maast?\nMis siis\, kui see\, mida peame lõpmatuks\, sünnib puudutuse kaugusel?\nPeegeldused ei näita meile ainult ruumi.\nNeed avavad seisundi\, milles me juba oleme. \nInstallatsioon asub Viscosa Aurumajas ja on tasuta!
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/maarja-meeru-installatsioon-peegeldused/
LOCATION:Viscosa Kultuuritehas
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/06/Kanganaitus-Maarja-Meeru.png
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260620
DTEND;VALUE=DATE:20261101
DTSTAMP:20260609T143658Z
CREATED:20260609T140713Z
LAST-MODIFIED:20260609T143658Z
UID:10003845-1781913600-1793491199@hiiumaa.ee
SUMMARY:Robinbow
DESCRIPTION:Tänapäeva Eesti kunsti ühe silmatorkavama ja isikupärasema stiiliga maalikunstniku Robin Nõgisto maalid viivad vaataja värviküllasesse ja detailirohkesse pildimaailma\, kus kohtuvad popkultuur\, unenäod\, huumor ja fantaasia. Hübriidsed olendid\, müütilised tegelased\, nii ootamatud kui oodatud sümbolid moodustavad kokku tihedalt fantaasiaküllase ning pidevalt muutuva visuaalse universumi. Neoonse vormikeele taga peituvad tähelepanekud kaasaegsest elust\, identiteedist ja kollektiivsest kujutlusvõimest. Robin Nõgisto uusima loomingu näitus „ROBINBOW” kutsub vaatajat loobuma harjumuspärastest tõlgendustest ning sukelduma kunstikogemusse\, kus ka peale viiendat vaatamist on võimalik leida taas värskeid lugusid varemnähtud detailide omavahelisest põimumisest.
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/robin-nogisto-maalinaitus-robinbow/
LOCATION:Viscosa Kultuuritehas
ATTACH;FMTTYPE=image/webp:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/06/Robin-Nogisto-Robinbow-maalinaitus-Viscosa-Kultuuritehases-Mida-teha-Hiiumaal-plakat-768x960-1.webp
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260621
DTEND;VALUE=DATE:20261216
DTSTAMP:20260621T143527Z
CREATED:20250712T111016Z
LAST-MODIFIED:20260621T143527Z
UID:10002898-1782000000-1797379199@hiiumaa.ee
SUMMARY:Mootorpurjekas "Alari" kirev elulugu
DESCRIPTION:Käesolev Sõru muuseumi näitus kajastab 1939.a.  Hiiumaal Õngu rannas valminud puulaeva\, mootorpurjekas “Alari” põnevat ja pöörast elulugu. \nLaeva lugu on täis ootamatuid saatusekäänakuid\, õnnelike ja mitte nii õnnelikke juhtumisi\, tegutsemist\,  lootusetust\, lootust ja visadust… \nLaev  jõudis 1998.a. juulis  pärast seiklusi Taanist tagasi kodusaarele Sõru sadamasse. Praegu seisab see Eesti suurim seni säilinud enne II maailmasõda ehitatud puulaev Sõru sadamas ja vajab taas jätkuvat lootust ja visadust\, et sümbolväärtusena edasi kanda Eesti ja hiiu meresõidu ja laevaehituse traditsioone. \nSõru sadamas asuv Sõru Muuseum on avatud T-P kl 10-17. \n  \n \n 
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/mootorpurjekas-alari-lugu/
LOCATION:Sõru muuseum\, Eesti
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2025/07/DSCF6119-scaled.jpg
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260622
DTEND;VALUE=DATE:20260831
DTSTAMP:20260703T090518Z
CREATED:20260703T090518Z
LAST-MODIFIED:20260703T090518Z
UID:10005164-1782086400-1788134399@hiiumaa.ee
SUMMARY:Külli Hiiemäe-Metsari maalinäitus „Ajast\, elust\, maast ja veest" Sõru muuseumis
DESCRIPTION:Külli Hiiemäe-Metsari näitus “Ajast\, elust\, maast ja veest” kutsub vaatajat rännakule looduse ja inimese vahele. Tule ja lase end värvidel kõnetada – see on koht\, kus maa ja vesi jutustavad lugusid ning aeg voolab omas rütmis. \nKülli Hiiemäe-Metsar on loonud aastakümneid maale erinevates tehnikates – õlimaalist ja akvarellist kuni digimaalini. Tema loomingut on leidunud nii Eestis kui ka kaugemal ning kunstiteekond on viinud teda nii õpetamise kui ka vabakutselise loome juurde. 2026. aasta on kunstnikule juubeliaasta – möödus 30 aastat esimesest isikunäitusest.
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/kulli-hiiemae-metsari-maalinaitus-ajast-elust-maast-ja-veest-soru-muuseumis/
LOCATION:Sõru muuseum\, Eesti
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/07/1b3d3f35-bf86-478e-a6d5-0578608ab0c4.jpg
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260701
DTEND;VALUE=DATE:20260831
DTSTAMP:20260702T125927Z
CREATED:20260702T125847Z
LAST-MODIFIED:20260702T125927Z
UID:10005162-1782864000-1788134399@hiiumaa.ee
SUMMARY:Kassari suveseiklus 01.07-30.08
DESCRIPTION:Suvi\, puhkus ja Kassari kaunis loodus – imeline kooslus\, mis kutsub sind seiklema! \nSeiklusminiseerium avas 1. juulist kuni 30. augustini vahva seiklusorienteerumise raja maalilisel Kassari saarel. \nSeigelda saad jalgsi\, rattaga või autoga. Rajal on 30 kontrollpunkti ja seikluse stardi- ja finiši koha saab iga tiim ise valida. Raja pikkus kõiki punkte läbides on umbes 20 kilomeetrit. \nRegistreerimislingi leiad fotol olevalt QR-koodilt või aadressilt: https://www.seiklusministeerium.ee/avastades84 \nTule ise ja kutsu ka sõbrad/naabrid/tuttavad seiklema
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/kassari-suveseiklus-01-07-30-08/
LOCATION:Kassari
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/07/Avastades84Kassari_seiklusorienteerumine_orienteerumine_linnaseiklus_seiklusministeerium_orienteerumine_seiklus_VisitHiiumaa_Hiiumaa_dago.png
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=Europe/Tallinn:20260702T120000
DTEND;TZID=Europe/Tallinn:20260822T170000
DTSTAMP:20260712T095112Z
CREATED:20260712T095112Z
LAST-MODIFIED:20260712T095112Z
UID:10005181-1782993600-1787418000@hiiumaa.ee
SUMMARY:Genius Loci VII. Teenija. 1714. 1929. 2026. Ehte- ja metallikunst.
DESCRIPTION:1714 alustab Andreas Anton Kroll teenimist Reigi kirikumõisas. Enne seda on ta ametis olnud Saaremaal ja peale Hiiumaalt pagendamist saab uue koha Ruhnu saarel\, kus ta lõpuks mõrvatakse. K.L. on kirikulehes kirjutanud: „Raskel ajal tuli olla vähenõudlik. Õpetaja Andreas Anton Kroll pääses Saaremal ametisse ilma eksamita. Õnneks kutsuti ta varsti ära Hiiumaale Reigi koguduse õpetajaks.” Miks õnneks ja miks lahkub õpetaja Kroll igalt poolt tüliga\, miks koguduste liikmed teda lausa füüsilist ründavad\, kuni viimaks ka maha löövad? Kas ta oli petis või teenija?\n1929 aastal ilmub raamat “Tõele Lähemale: sissejuhatuseks uuele ilmavaatele ja vankumata tõenduseks\, et vaimuilm olemas ja surnud elavad”\, selle autor on Reigi koguduse köstri ja kooliõpetaja poeg Peeter Reikman (1869-1937)\, kes teenis aastaid kooliõpetajana Reigi kihelkonnas. Reikmani kirjutataud raamat on kantud suurest spiritualismi vaimustusest\, olles sama- aegselt vaimuteadust ülistav ja materjalismi vastustav: “Vaimude ilmas\, kus valitseb igavene õigus ja tõde\, kus iga mõtegi on arusaadav ja selginud silmale nähtav\, ei või olla minigisugustest ülekohtustest eesõigustest ega teenimata viisil osaks saanud vaimlistest varandustest kõnet ega mõtet.”\n2026 aasta kohaloo peategelane on Ehte-ja metallikunsti peidetud kirg\, see mis võib ühendada endas kaitset kurja silma vastu\, aga olla ka põhjuseks roima sooritamisel.\nnäitusel osalevad kunstnikud:\nKaia Saarna\, Julia Maria Künnap\, Marita Lumi\, Tanel Veenre\, Claudia Lepik\, Elis Liivo\, Urmas Lüüs\, Ketli Tiitsar\, Kristiina Laurits\, Maarja Niinemägi\, Aado Algvere\, Paul Aadam Mikson\, Heigo Jelle\, Hanna-Maria Vanaküla\, Kirsti Tuum\, Kristiina Ploom\, Anu Paal\, Maria Valdma Härm\, Adolfas Šaulys\, Mari Relo-Šaulys\, Ilona Treiman.
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/genius-loci-vii-teenija-1714-1929-2026-ehte-ja-metallikunst/
LOCATION:Reigi Pastoraat\, Eesti
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/07/FB-version.jpg
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260705
DTEND;VALUE=DATE:20260831
DTSTAMP:20260706T115339Z
CREATED:20250712T111650Z
LAST-MODIFIED:20260706T115339Z
UID:10002897-1783209600-1788134399@hiiumaa.ee
SUMMARY:Sõru Muuseumi püsinäitus "Taasleitud asjad"
DESCRIPTION:Sõru sadamas asuv Sõru muuseum seob mere\, ajaloo ja kunstiloomingu. \nPüsinäitus  “Taasleitud asjad” tutvustab Sõruotsa kogukonna ja ajaloo näitel siinset merega seotud elulaadi ning merekultuuri. Rannarahvas on ikka elanud näoga mere poole ja nii saad meie juures näha nii laevaehituse kui purjeõmblemise tööriistu\, uurida silgutünni kui saad teada\, mis on santsukast. Juhtus ka nii\, et merelt maale tulnud meremees võttis pintsli kätte ja asus oma leivalaevu maalima… \n1934. aasta rahvaloenduse andmetel oli siinne Emmaste vald kogu Eesti kõige meremeesterikkaim vald. Nii võis siinsete inimeste kohta julgelt öelda “vesihiidlane” ning veel leeris käimata poisid unistasid santsu saamisest ja merele minekust. Emmastest on teada 153 laevakaptenit ning enne I maailmasõda oli Emmaste valla meestel üle 55 laeva.  Ütlus: “Kui mees merel\, siis naine kodus” tähendab seda\, et naised tegid ära nii talutööd\, hoidsid kodu ja lapsi  kui vajadusel käisid ka rannalähedasel kalapüügil. Suur elumuutus tuli siingi seoses II maailmasõjaga. Baaside lepinguga seoses pidid inimesed maha jätma oma kodud tulevase Tohvri suurtükipatarei asukohas. Järgnes keeruline sõjaaeg. 1944. aastal põgenesid paljud  laevade ja paatidega Rootsi\, kus hea õnne korral leidsid kasutust senised meresõidu-\, kalapüügi- ja laevaehitusoskused. Mõni proovis hiljem küll ka juba okastraadiga ümbritsetud kodusaarele pruudile järgi tulla… \nKohapeal järgnes kalurikolhoosi aeg ning nõukogude piirivalve intensiivne sekkumine mereäärsesse ellu. Vesihiidlane ilma piirivalve loata enam merele ei saanud\, olgu või kalurikolhoosi liige. Prožektoriga valgustati ja jälgiti igaöiselt merd\, et ega keegi põgeneda ei kavatse… Aga ikka leiti viise\, et hakkama saada ja ka rõõmustada – olenemata olukorrast huumor hiidlast ei hülga. \nKui saabus Eesti taasiseseisvumine koos uute väljakutsetega\, otsiti võimalusi sadamaala arendamiseks. Endisest kalasadamast sai individuaalsadam kohalike inimeste kalapaatidele ning jahisadam nii omadele kui külalistele.  1999. a. hakkas ka Saaremaa ja Hiiumaa vaheline laevaühendus toimuma Sõru-Triigi liinil ja Sõrust sai oluline Hiiumaa lõunavärav.  2016. a. suvel toimus siit ka hiidlaste-saarlaste vaheline köievedu. Osalejaid Sõru ja Soela sadamates kokku oli ca 1200\,  kaasaelajaid ca 2000…  Toona jäi köievedu küll viiki\, sest  Saaremaa pool Soela sadamas läks köis katki.  Aga eks suuline köievedu käib ikka edasi.  Nii on rahvasuust teada\, et naabrid on ikka kõige paremad ja pildistada naabersaart meeldib mõlemal poolel Soela väina. Päriselus pannakse vajadusel seljad kokku ning kahe praamiaja vahel on ka Sõru muuseumis toimunud mitmeid hiidlaste-saarlaste ühiskoosolekuid. \nSõru muuseumis saab naabersaart vaadata  koguni endisest nõukogude piirivalve binoklist! \n1998.a. toodi kodusaarele Taanist tagasi ka kirju ja põneva ajalooga 1939. aastal  Õngul valminud 35-meetrile puulaev – mootorpurjekas “Alar”\, mis plaaniti korda teha. Laev paigutati Sõru sadamasse vastavale alusele kui piirkonna laevaehituse ja meresõidu sümbol. Alguses tegutsetigi hoogsalt\, ent 2008.a. majanduskriis ning omavalitsuste investeeringuprioriteetide muutused viisid selleni\, et praeguseks on laevakere restuaureerimistööd seiskunud 15 aastaks. Nüüd on plaanis laev digitaalselt mõõdistada ning liikuda rahastusallikaid otsides edasi konserveerimise ja ilmastukindla katte poole. Tegemist on ju ikkagi ainsa sellise suurusega sellises mahus säilinud enne II maailmasõda ehitatud puulaevaga Eestis! \nSõruotsa kogukond hoiab kokku ja hindab kõrgelt oma kodukohta.  Rõõm on\, et praegu  Sõru jahisadam on paate täis ning ka noortele  toimuvad purjetamistreeningud – vesihiidlasi jätkub!  Muide\, Sõrul on ilus iga ilmaga! \nSõru muuseum on avatud T-P kell 10-17. \nAllkorruse puhketoas saab nii puhata kui mängida-meisterdada ning teha plaane edaspidiseks. Maja teise korruse merevaatega seminariruumis on mõnus pidada koosolekuid ja koolitusi. Üle tee asuvad jahi- ja kalasadam\, Esko Baar\, ürituste toimumispaik Sõru Paadikuur\, parvlaevakai ning laste purjetamistreeningud annavad oma osa sadamamelusse. Sadama alal on ka kaks mänguväljakut ning külakiik. Muuseumist jõuab mööda looklevad mereäärset teed pidi ca 3 km kaugusel  asuvate Sõru liini (Tohvri) tuletornideni\,  Liivalauka supelranda ning Tohvri II maailmasõja aegse rannakaitsepatarei juurde. Süüa-juua saab lähikonnas ka Sõru Puhkemajast\, Emmmaste Teemajast ning Kati Söögitoast. \n  \n 
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/soru-muuseumi-pusinaitus-taasleitud-asjad/
LOCATION:Sõru muuseum\, Eesti
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2025/07/DSCF6117-1-scaled.jpg
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260706
DTEND;VALUE=DATE:20261001
DTSTAMP:20260712T095402Z
CREATED:20260605T121456Z
LAST-MODIFIED:20260712T095402Z
UID:10005094-1783296000-1790812799@hiiumaa.ee
SUMMARY:Klaasikunstnik Külvi Kummeri näitus "Kildudest tervik"
DESCRIPTION:Külvi Kummer on klaasikunstnik Hiiumaalt.\nTema teekond klaasini algas 2007. aastal Tallinna Avatud Ülikooli keraamika ja klaasikunsti kursuselt. Ta valmistab aknakaunistusi\, ehteid\, lauanõusid ja vitraaže\, viib läbi töötubasid.\nKülvile on südamelähedane taaskasutus – suur osa tema töödest sünnib klaasist\, mis on juba\noma esimese elu ära elanud. \nTulge vaatama! \nNäitus kestab 30. augustini.
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/klaasikunstnik-kulvi-kummeri-naitus-kildudest-tervik-2/
LOCATION:Kärdla Linnaraamatukogu\, Rookopli 18\, Eesti
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/06/IMG_7931-scaled.jpg
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260709
DTEND;VALUE=DATE:20260824
DTSTAMP:20260709T062642Z
CREATED:20260709T053035Z
LAST-MODIFIED:20260709T062642Z
UID:10005175-1783555200-1787529599@hiiumaa.ee
SUMMARY:Eesti Meremuuseumi rändnäitus "Kajutivestlused Johan Pitkaga"
DESCRIPTION:Eesti Meremuuseumi rändnäitus Hiiumaal Suursadama aidas.\nKajutivestlused Johan Pitkaga.\nTulevase kontradmirali värvikas meresõiduaeg 1896-1900. \nTule tutvu värskelt avatud Hiiumaa Meremuuseumiga.\nPõnev vaatamine\, lugemine ja lastele aardejaht ootavad teid. \nAvatud: N-P kell 11-17
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/kajutivestlused-johan-pitkaga/
LOCATION:Suursadama ait. Hiiumaa
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/07/Avatud-02.07-23.08-N-P-Kell.-11.00-17.00.png
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260729
DTEND;VALUE=DATE:20260919
DTSTAMP:20260703T132106Z
CREATED:20260703T132106Z
LAST-MODIFIED:20260703T132106Z
UID:10002894-1785283200-1789775999@hiiumaa.ee
SUMMARY:"Rada\, mida polnud kaardil"
DESCRIPTION:Teekond teadusessee. Fotonäitus 14 Tallinna Ülikooli teadlase teekonnast teaduseni. \nFotograaf Kaupo Kikkas
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/rada-mida-polnud-kaardil/
LOCATION:Kärdla Kultuurikeskuse sammassaal
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/07/teadus.jpg
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260801
DTEND;VALUE=DATE:20260829
DTSTAMP:20260706T093316Z
CREATED:20260703T132146Z
LAST-MODIFIED:20260706T093316Z
UID:10002893-1785542400-1787961599@hiiumaa.ee
SUMMARY:"nüüd sa istud maa ja mere äärel"
DESCRIPTION:1. augustil avaneb Kärdla Kultuurikeskuses teine isikunäitus Jane Tiidelepalt. Eelmine toimus 2 aastat tagasi ja kandis pealkirja “Kuldkeeled on tõmmatud üle vee”\, mis oli inspireeritud Ernst Enno samanimelisest tekstist.\nSeekordse näituse pealkiri on seotud Uku Masingu luuletusega “nüüd sa istud maa ja mere äärel” kogust “Ehatuule maa”.\n“Kui ma mõtlen Hiiumaale\, siis kujutan end istumas inimtühjal tuulisel rannal\, maa ja mere äärel unistamas millestki\, millel nime pole. Maailmas polegi siis midagi muud peale tuule\, mere ja valguse selle kohal\, võibolla on see suvi aga võibolla ka sügis. Selline pilt on kandnud aastaid. Kui on raske ja valgust väheks jääb\, mõtlen sellele\,” ütleb Jane oma seotuse kohta Hiiumaaga. Siin on tal ka paik\, kuhu vahel maalima satub.\nKui Tiidelepa varasem looming on pigem otsekohene ekspressionism\, siis viimastel aastatel läbi isiklike kogemuste ja leina\, tahab ta maalida tundest\, mis pühitseb elu kui rõõmust ja vabadusest kantud kingitust. Lauri Sommer on oma raamatus “Toome helbed” kirjutanud nii “Ja siis tulid suvised pulmad Saaremaal\, Mustjala Anna kirikus 22. juunil 1939. Ärevnevate aegade kiuste. Laulatas õpetaja Aksel Kriisa\, organist mängis ja õpetaja naine oli ka\, rohkem seal ei olnudki kedagi. Pisut hiljem kirjutas Uku õndsa rannalise pala (3. juulil.1939)\, mis lõpetab tema helgeima luulekogu “Ehatuule Maa”.” Niisiis – õnnis rannaline pala.\nPlakati kujundus: Roswitha Sophia\nAvamine 1. augustil kell 18.
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/nuud-sa-istud-maa-ja-mere-aarel/
LOCATION:Kärdla Kultuurikeskuse näituseruum
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/07/Jane.png
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260801
DTEND;VALUE=DATE:20260831
DTSTAMP:20260424T133435Z
CREATED:20260424T133435Z
LAST-MODIFIED:20260424T133435Z
UID:10005021-1785542400-1788134399@hiiumaa.ee
SUMMARY:Näitus "Tuulelipp Vana Toomas - sümbol tarbe- ja rahvakunstis"
DESCRIPTION:Augustis on Sõru Muuseumis võimalik tutvuda Tallinna sümboli – tuulelipu Vana Toomas motiivi kandvate esemetega Eero Kööbi erakogust.\nKes ei teaks nostalgilist Vana Toomase lampi Estoplastilt\, aga mida kõike on veel tehtud…. seda peab oma silmaga järgi vaatama! :\nSõru Muuseum on avatud T-P kl 10-18.
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/naitus-tuulelipp-vana-toomas-sumbol-tarbe-ja-rahvakunstis/
LOCATION:Sõru Muuseum\, Pärna küla
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/04/vana-toomas-naitus.png
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;VALUE=DATE:20260810
DTEND;VALUE=DATE:20260820
DTSTAMP:20260216T124456Z
CREATED:20260216T124456Z
LAST-MODIFIED:20260216T124456Z
UID:10003547-1786320000-1787183999@hiiumaa.ee
SUMMARY:Laste ja noorte laager "Tantsukunsti erinevad tahud"
DESCRIPTION:Üle 15 aasta laagrite korraldamise kogemust!Sadu rahulolevaid lapsi ja vanemaid!Aastakümneid laste naeru ja lusti!\nKa see aasta korraldab KOIT TANTSUKOOL ülipopulaarse ja ägeda tantsulaagri imelise atmosfääriga Hiiumaal\, see on ilmselt parim koht\, kus luua harmooni tantsuõppe\, huvitegevuste ja laste sotsiaalsete oskuste ning enesearengu vahel.Kes varem osalenud siis teavad\, et reageerida tasub kiirelt!\n\nToimumise aeg: 10-19.08.2026\nKoht: Põhja-Tooma talu\, Hiiumaal\nSihtgrupid:7-9 aastased lapsed10-14 aastased lapsed15-16 aastased noored\nLaagri maksumus: 683€\nHind sisaldab: majutust\, 4 söögikorda päevas (jooki saab pidevalt)\, transporti Rohukülast laagripaika ja tagasi\, kogu huvitegevust koos vahendite ja juhendajatega\, põhjalikku ettevalmistavat treeningtegevust\, ekskursioone\, tuubisõitu merel\, auhindu\, tantsuõpetajate ja personali 24/7 valmisolekut.\n\n“Tantsukunsti erinevad tahud” lastele ja noortele õppelaagri eesmärk:\nTantsueetika ja -väärtuste tutvustamine\, süvendamine ja praktiseerimine.\nTantsupagasi täiendamine uute eriilmeliste koreograafiate omandamise näol\, mida õpetavad Eestis ja Maailmas tunnustatud koreograafid Janne Reha\, Kristina Raja\, Marek Vetik jt.\nPakkuda tuge iseseisva ja hakkama saava noore kasvamiseks\, kus fookuses on lahenduskeskne mõtlemine ning oskus ka iseseisvalt probleemidele lahendusi leida. Väga pika laagrite korraldamise põhjal saame positiivselt kinnitada\, et laagris osalenud õpilaste tööeetika\, arusaam ja hilisem hakkamasaamine on väga palju positiivsem\, kui sama vanuseastme koduste laste puhul.\nPakkuda tuge sotsiaalsete väärtuste ja oskuste loomisele. Parimad sõprussuhted luuakse tihti just laagris olles.\nLaagri personal:\nÕpilastega on laagris KOIT TANTSUKOOLi tantsuõpetajad (Kristina\, Janne\, Marek).\nLaagris kohapeal on laagri juhataja\, abistav personal ning spetsiifiliste tegevuste läbiviimiseks vajalikud isikud (Fotograaf\, juhendajad\, koolitajad jt.).\nToitlustamine:Laager on valmis pakkuma ka vajadusel eritoitlustust. Lastele kellel on kindel dieet saab menüü eelnevalt kokku leppida ja kohandada. Erimenüü kohase info edastamine on vajalik enne laagrit hiljemalt 1.07.2026 aadressile info@koittantsukool.ee. Hilisemate sooviavaldustega ei pruugi jõuda arvestada.\nUjumine:Ujumas saab käia laagri lähedal asuvas rannas\, kus on tähistatud madala vee ala. Ujumine toimub juhendajate järelvalve all. Kes ujuda ei oska saavad seda juhendaja abil õppida\, aga ujumine ei ole kohustuslik.\nPoe külastus:Vähemalt üks kord laagri jooksul külastame külapoodi. Laagris kohapeal on müügil jäätis.\nLäbiviimise keel: eesti keel\n\nÕPPELAAGRI PÄEVAKAVA NÄIDIS:\nNB! Tegemist on näidisega\,et saada üldpilt laagris toimuvast mitte 100% kinnitatud ajakavaga.\n9:00 Äratus\n9:30 Õpilaste poolt koos juhendaja abiga ettevalmistatud hommikuäratus (võimlemine\, hommikumäng vms. äratava sisuga tegevus)\n10:00 Hommikusöök\n11:00 Tantsutunnid (tehnika arendamiseks suunatud tund)/ akrobaatikatunnid/ tunnid taseme järgi gruppides\n14:30 Lõunasöök\n16:00 Repertuaariklassid gruppides/loovtöö protsess gruppides/ujumine/treening ronimisseinal /hülgevaatlus/ratsutamine /taluloomaaed/tuubiga meresõit jms.\n19:00 Õhtusöök\n20:00Tantsuvõistlus/Playboks/matk/karaokeõhtu/teatriõhtu/simman/graffiti- töötuba/meigikoolitus/soengutöötuba/breigi battle/kostüümikoolitus/Disko/Tantsufilmi loomine jms.\n21:00/30 Õhtuoode\n22:00 Rahulikud tegevused tubades\, hügieeniprotseduurid/ unejuttude õhtu/tähevaatlus koos tähetargaga\n23:00 Öörahu\n\nLaagri koha kinnitamine:\nLaagris on kindel arv kohti ning õpilase koha tagab laagri ettemaksu tasumine.\nVabade kohtade olemasolul kestab laagrisse registreerimine kuni 31.03.2026 või kuni kohti jätkub.\nRegistreerimine: https://koittantsukool.ee/…/tantsukunsti-erinevad-tahud/\nKõik küsimused on teretulnud!
URL:https://hiiumaa.ee/en/sundmus/laste-ja-noorte-laager-tantsukunsti-erinevad-tahud/
LOCATION:Põhja-Tooma talu\, Sääre küla
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://hiiumaa.ee/wp-content/uploads/2026/02/tants-1.jpg
END:VEVENT
END:VCALENDAR