Korralikele inimestele oli m\u00f5istagi vastukarva 1980ndate noortemuusika, mis segas diskot rokiga ja punki gl\u00e4mmiga. Ka Pertti Neumanni ehk Nipa isa arvas, et poiss v\u00f5iks k\u00f5rvar\u00f5ngastest loobuda ja juuksuris k\u00e4ia, leiaks normaalset t\u00f6\u00f6d – siidhilpudes laval kargamine pole ju mingi t\u00f6\u00f6. \u00d5nneks uskus ema, et k\u00fcllap l\u00f5puks k\u00f5ik laabub. Laabuski. Ansambli Dingo k\u00e4ilakuju ja lugude autorina pani Pori poiss seni rahulikult kulgenud Soome muusikaelu plahvatama.<\/p>\n
Film vaestest oludest p\u00e4rit Neumannist v\u00f5iks olla tavap\u00e4rane Tuhkatriinu-lugu, kui see ei n\u00e4itaks ka rahutu meelega muusiku kuulsusest kurnatud langust p\u00e4rast uskumatut edu ja Dingo-maania s\u00fcndi. Kolme aasta jagu kestnud katkematu teekond sai pauguga l\u00e4bi, aga \u00f5nneks j\u00e4i alles Dingo t\u00e4naseni hullutav muusika.<\/p>\n
Film soomlaste omaaegsest ebajumalast Neumannist sisaldab suures osas t\u00f5tt, osalt fantaasiat ja osa p\u00f5hineb raudkindlatel kuulujuttudel. K\u00f5ike v\u00f5ivad kinnitada ka lugematud eesti Dingo-f\u00e4nnid, kes kunagi leti alt hangitud Suosikki plakatid salasahtlitest v\u00e4lja otsivad ja filmis k\u00f5lavaid hitte kaasa \u00fcmisevad: „Autiotalo“, „Sin\u00e4 ja min\u00e4“, „Levoton Tuhkimo“ jpt.<\/p>\n
Peep Ehasalu<\/p>\n