Meditatiivne filmir\u00e4nnak viib vaataja Eesti metsa, kus toimetavad oma igap\u00e4evategemisi Euroopas ohustatuks peetavad suurkiskjad: karud, hundid ja ilvesed. Tegevus toimub metsalagendikul, mida kasutatakse kotkaste s\u00f6\u00f6daplatsina. Uhked merikotkad ja erakordselt pikajalgsed kaljukotkad lasevad hea maitsta kalapeadel. \u00dcht\u00e4kki kotkad p\u00f5genevad, sest s\u00f6\u00f6daplatsile on tulnud hunt, Eesti rahvusloom. Hunt on v\u00e4ga ettevaatlik, sest ta teab, et kalapead ei liigu m\u00f6\u00f6da kuiva maad, t\u00f5en\u00e4oliselt on kuskil l\u00e4heduses ka nende liigutaja. Soov h\u00f5lptulu saada saab hirmust v\u00f5itu ja kriimsilm, meie filmi \u00fcks nimitegelane, haarab kalapea hambusse ja silkab kiirelt puude vahele seda nosima. Hundi vaist ei vea teda alt, s\u00f6\u00f6daplatsiga majandab inimene, kellel on platsi servas varjeonn, kus ta filmib loomade elu. Metsaelanikud k\u00e4ivad \u00fcksteise j\u00e4rel kalal, vahel \u00fcksi, vahel karjakaupa, vahel rahulikult, vahel kistakse omavahel t\u00fcli \u00fcles. Film n\u00e4itab intrigeerivaid, kohati ootamatuid olukordi, pakkumata vahetut kommentaari. Vaataja v\u00f5iks saada vahetu kohaloleku tunde.<\/p>\n