{"id":94770,"date":"2025-06-13T08:00:10","date_gmt":"2025-06-13T05:00:10","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=94770"},"modified":"2025-11-13T10:57:56","modified_gmt":"2025-11-13T08:57:56","slug":"mottetus-keset-aasa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/mottetus-keset-aasa\/","title":{"rendered":"M\u00f5ttetus keset aasa"},"content":{"rendered":"

Mait Joorits on Hiiumaa kultuurip\u00e4rl 2024.<\/em><\/p>\n

J\u00e4lle on suvi. \u00dcheksas mul siin Hiiumaal Ojak\u00fclas keset aasa. Sellelsamal Aasal, kuhu ma l\u00e4hen talviti m\u00f5tteis, kui panen silmad kinni ja kujutlen ennast kuhugi m\u00f5nusasse ja turvalisse kohta. Kohta, kus alati p\u00e4ike paistab, kus on igavene suvi ja me l\u00e4hme perega ujuma ja sauna ja ujuma ja sauna ja alati on tunne, et n\u00fc\u00fcd alles elu algabki. Iga suvi niimoodi. Ja algabki nagu uuesti.<\/p>\n

Iga aasta veidi teistmoodi, sest ise oled j\u00e4lle natuke teistmoodi, aga m\u00f5nus on igal juhul. M\u00f5ni aasta on alanud n\u00e4iteks v\u00e4ikese leinaga, et kohe-kohe saab suvi l\u00e4bi. J\u00e4lle \u00fcks n\u00e4dal l\u00e4inud, j\u00e4lle j\u00e4rgmine… Ehkki oleme pea alati siin kokku kolm kuud. Tavalised inimesed saavad suvepuhkust kaks n\u00e4dalat. Kuidas nii oleks v\u00f5imalik \u00fcldse elada, pole ma aru saanud, loodetavasti ei pea sellist hirmsat saatust kunagi jagama. Aga see suvi on pea kuidagi haruldaselt t\u00fchi. Ehkki esimest korda tuli see n-\u00f6 \u201et\u00f6\u00f6\u201c siiasamale Hiiumaale j\u00e4rele ja tegime trupiga \u201eMere laulu\u201c, vaatamata sellele, et ma olin varasemalt k\u00f5ik suveteatrite pakkumised pareerinud ja \u00f6elnud, et suviti ma ei taha teatrit teha, ma tahan olla Hiiumaal. Aga kui esimese peaproovi hommikul oma maamajakesest v\u00e4lja astusin, Aas \u00f5itses, linnud kisasid ja mul oli proovi vaja s\u00f5ita ainult kaksk\u00fcmmend minutit, sama aeg, mis kuluks linnas rongiga vanalinna teatrisse minemiseks, siis m\u00f5tlesin, et nii v\u00f5iks elada k\u00fcll\u2026<\/p>\n

Siis saigi lavastus valmis ja l\u00e4ks h\u00e4sti ka. Nii nagu ma olin unistanud. Lugu jooksis kohale, inimesed said puudutatud. Isegi valgustaja Robin \u00fctles emale p\u00e4rast, et n\u00e4eb k\u00fcll juba viiendat korda, aga ikka on raske nuttu tagasi hoida. \u00dches\u00f5naga, tegime oma \u201et\u00f6\u00f6d\u201c h\u00e4sti. T\u00f6\u00f6 on jutum\u00e4rkides sellep\u00e4rast, et ma pole kunagi osanud teatrit t\u00f6\u00f6ks pidada, vaid oma armsamaks, kellega ma saan \u00f5nneks kogu aeg koos olla ja kellesse ma armun \u00fcha uuesti ja uuesti. Nagu Hiiumaasse ja oma Aasa.<\/p>\n

Ja tajun, kuidas see suvi on natuke nagu m\u00f5ni l\u00f5unamaareis, kus \u00fchel hetkel enam ei tea, mis kuup\u00e4ev on, mis maailmas toimub ja kas \u00fcldse midagi toimubki. Ei viitsi enam uudiseid lugeda ja ega seal midagi uudist ei olegi, nagu \u00d5nnepalu \u00fckskord \u00fctles.<\/p>\n

T\u00f5mbud oma kookonisse, omasse v\u00e4iksesse siseringi, oma Bullerby k\u00fclasse ja m\u00f5tled vahel ainult, et kestaks see ometi veel. Terve eluaja. V\u00f5i toredam oleks isegi kui mitu. Ma m\u00f5nikord olen teinud sellise m\u00f5ttem\u00e4ngu enda peas, et harjutada t\u00e4nutunnet, et vaatan praegust hetke, \u00fcksk\u00f5ik, kus siis parasjagu olen, k\u00f5ige parem, kui n\u00e4iteks \u00f5htul voodis oma pere kaisus, nii nagu me magame, lavatsil \u00fcksteise otsas nagu v\u00e4ikesed koopainimesed, ja siis kujutlen, et see k\u00f5ik, kogu see elu ja see maailm on juba m\u00f6\u00f6danik, midagi sellest pole enam alles ja see hetk, mida ma praegu kogeda saan, on justkui m\u00e4lestus, mille sisse ma saan uuesti minna ja mida uuesti kogeda.<\/p>\n

Iga kord lajatab see sellise eksistentsiaalse t\u00e4nutundega varbast pealaeni ja tajun, millist \u00f5nnistatud elu ma elan. \u00dcldse, et elan. Ja veel niimoodi. Ja lapsed on ikka veel v\u00e4ikesed. Ja minu kaisus. Ja nohisevad, otsivad mu k\u00e4tt, silitavad seda ja uinuvad j\u00e4lle.<\/p>\n

M\u00f5nes m\u00f5ttes see Hiiumaa ongi nagu \u00fcks ja seesama suvi. \u00dcks ja seesama suvep\u00e4ev, mis kordub, veidi erinevates variatsioonides ja kui ma olen siin, siis tundub k\u00f5ik see, mis linnas on, nagu unen\u00e4gu, mida \u00e4hmaselt m\u00e4letan, aga mis ei puutu minusse.<\/p>\n

Ja talvel on samamoodi, et terve see Hiiumaa suvi tundub nagu \u00fcks l\u00f5putu p\u00e4ev. Mis l\u00f5peb l\u00f5puks ikkagi \u00e4ra. Kui s\u00fcgistormid pihta hakkavad, punahirved m\u00f6irgama kukuvad ja peas hakkab kerima see Jaan T\u00e4tte lugu \u201e…oh kured \u00e4rge tr\u00fcgige te parvedesse veel, just j\u00f5udsid minna soojaks s\u00fcdamed ja mereveed\u201c.<\/p>\n

Siis k\u00e4ime veel n\u00e4dalavahetuseti, napsame viimaseid hetki, vaatame Kalestes, kuidas parved j\u00e4lle l\u00f5unamaale lendavad, ja m\u00f5tleme iga kord, et kas nendega kaasa lennata v\u00f5i mitte.<\/p>\n

Artikkel ilmus ajakirjas GoHiiumaa 2025, tekst: Mait Joorits,\u00a0 foto: Erakogu<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mait Joorits on Hiiumaa kultuurip\u00e4rl 2024. J\u00e4lle on suvi. \u00dcheksas mul siin Hiiumaal Ojak\u00fclas keset aasa. Sellelsamal Aasal, kuhu ma l\u00e4hen talviti m\u00f5tteis, kui panen silmad kinni ja kujutlen ennast…<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":94771,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-94770","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/94770","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=94770"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/94770\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":94776,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/94770\/revisions\/94776"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/media\/94771"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=94770"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=94770"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=94770"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}