{"id":44042,"date":"2023-07-28T16:27:09","date_gmt":"2023-07-28T13:27:09","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=44042"},"modified":"2023-08-01T16:28:51","modified_gmt":"2023-08-01T13:28:51","slug":"arteesiavesi-on-hea-aga-kraanivesi-puhtam","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/arteesiavesi-on-hea-aga-kraanivesi-puhtam\/","title":{"rendered":"Arteesiavesi on hea, aga kraanivesi puhtam"},"content":{"rendered":"

K\u00e4rdla arteesiakaevud on paljude hiidlaste jaoks joogivee allikas, kust m\u00f5ned inimesed juba aastak\u00fcmneid suurte kanistritega endale vett koju viivad.\u00a0<\/span><\/p>\n

Kui aga tahta veel puhtamat vett, kui tuleb Aia t\u00e4nava avalikust arteesiakaevust, v\u00f5iks veen\u00f5ud t\u00e4ita keskv\u00e4ljaku joogiveekaevust, kust voolab K\u00e4rdla veev\u00e4rgi vesi.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

\u00dcle terve saare<\/b><\/p>\n

Aia t\u00e4nava arteesiakaevu juures v\u00f5ib tihti kohata vaatepilti, kuidas keegi laseb anumatesse kraanist voolavat vett. Inimesi k\u00e4ib seal \u00fcle saare ning paljud neist juba pikka aega.\u00a0<\/span><\/p>\n

N\u00e4iteks Luidja trahteri Meite M\u00f6te perenaine <\/span>Ene Reidma<\/b> \u00fctleb, et K\u00e4rdla arteesiakaevu vesi on hea maitse ja kvaliteediga ning tema toob arteesiakaevu vett nii endale koju, kui ka toidukoha jaoks.\u00a0<\/span><\/p>\n

\u201eTrahterisse sellep\u00e4rast, et Luidjal on v\u00e4ga halva kvaliteediga vesi,\u201c selgitas Reidma. \u201eKoju toon sellep\u00e4rast, et K\u00f5pus on vesi v\u00e4ga rauane, mis kahjustab kohvimasinat ja veekeetjat.\u201d<\/span><\/p>\n

Kassari elanik <\/span>Tarmo Paat<\/b> r\u00e4\u00e4gib, et k\u00e4ib samuti korra kuus Aia t\u00e4nava kaevust vett v\u00f5tmas, kuna oma kaevu vesi ei ole just maailma k\u00f5ige parema kvaliteediga. Ka ei rikkuvat arteesiakaevu vesi nii kiiresti kohvimasinat. \u201eIga kord, kui mina sinna satun, on parkimiskohta suhteliselt raske leida,\u201c lisas Paat.<\/span><\/p>\n

Mitmed K\u00e4rdla elanikud tunnistavad, et joovad k\u00fcll K\u00e4rdla kraanivett, aga maale suvekoju s\u00f5ites v\u00f5tavad ikka arteesiakaevust vee kaasa.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Sama vesi\u00a0<\/b><\/p>\n

Arteesiavee puhtust keegi aga kontrollimas ei k\u00e4i. Terviseameti n\u00f5unik <\/span>Kirsi Pruudel<\/b> \u00fctles, et amet v\u00f5ttis Aia t\u00e4nava kaevust veeproovi viimati 2018. aasta kevadel ja siis vastas vesi t\u00f5esti joogivee kvaliteedin\u00f5uetele.<\/span><\/p>\n

ASi K\u00e4rdla Veev\u00e4rk juhataja <\/span>Toomas Katteli<\/b> s\u00f5nul on arteesiavesi tegelikult tavaline p\u00f5hjavesi, kuid osal K\u00e4rdla territooriumil on see vettpidava savikihi t\u00f5ttu surveline.\u00a0<\/span><\/p>\n

\u201eInimeste arvamus on \u00f5ige,\u201c \u00fctles Kattel. P\u00f5hiline, mida inimesed veekvaliteedi puhul hindavad, ongi rauasisaldus ja l\u00f5hn. Mitmel pool Hiiumaal on p\u00f5hjavee rauasisaldus v\u00e4ga k\u00f5rge ja filtreerimata vett pole v\u00f5imalik kasutada pesemiseks ega seda juua. Arteesiaveekihis aga on rauasisaldus palju v\u00e4iksem.\u00a0<\/span><\/p>\n

K\u00e4rdla veev\u00e4rgis on Katteli s\u00f5nul enamasti kasutusel samast veekihist p\u00e4rit vesi, mis purskab v\u00e4lja ka K\u00e4rdla arteesiakaevudest. Ainus erinevus, et veev\u00e4rgivett puhastatakse liivafiltri t\u00f6\u00f6tlusega ja vee kvaliteeti kontrollitakse pidevalt.\u00a0<\/span><\/p>\n

\u201eOma kaevust v\u00f5tame proove ja anal\u00fc\u00fcsime kord kolme aasta jooksul,\u201c \u00fctles Kattel ja kinnitas, et anal\u00fc\u00fcsivastused on alati olnud head.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Survevett keeruline saastada<\/b><\/p>\n

Katteli s\u00f5nul ei ole arteesiaveekaevude puhul s\u00fcgavus peamine parameeter, mis vee puhtuse tagab ja tegelikult asetseb see p\u00f5hjaveekiht K\u00e4rdla alal hoopis k\u00f5rgel.\u00a0<\/span><\/p>\n

\u201ePuurkaevu, mille staatiline veenivoo on maapinnast k\u00f5rgemal, ei ole v\u00f5imalik lihtsalt saastada, selleks peaks kasutama abivahendeid,\u201c selgitas Kattel.<\/span><\/p>\n

Katteli s\u00f5nul sisaldab m\u00f5ni p\u00f5hjavesi siiski elemente, mida ilma anal\u00fc\u00fcsimata pole v\u00f5imalik tajuda, aga mis on tervisele kahjulikud ja mille eemaldamine on kallis tegevus.\u00a0<\/span><\/p>\n

\u201eIlmselt ei ole Eestis \u00fchisveev\u00e4rkidel kasutada sellist p\u00f5hjavett, mida praktiliselt ei ole vaja t\u00f6\u00f6delda ja mis vastab n\u00f5uetele,\u201c nentis Kattel, et K\u00e4rdla on m\u00f5nes m\u00f5ttes erand. Nimelt rajati K\u00e4rdla veehaardele filtritega t\u00f6\u00f6tlus alles 2010. aastal, enne seda oli \u00fchisveev\u00e4rgis kasutusel t\u00f6\u00f6tlemata vesi.<\/span><\/p>\n

K\u00e4rdla keskv\u00e4ljaku joogiveekaevu vesi on p\u00e4rit aga K\u00e4rdla veev\u00e4rgist. Katteli s\u00f5nul on keskv\u00e4ljaku kraanist tulev vesi puhtam kui Aia t\u00e4nava arteesiakaevu oma.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

\u00dcsna K\u00e4rdla k\u00f6rvale kukkus 455 miljunid aastat tagasi meteuriit ja ajas pae viltu ja vesi j\u00e4hi surve alla. N\u00fcid pistvad inimesed toru maa sisse ja arteesiavesi tuleb. Aia t\u00e4naval oo vist iga \u00f6ue peel oma purskkaju. K\u00f6nnid m\u00f6\u00f6da t\u00e4navad ja igast poold kuuled vee solinad.\u00a0<\/span><\/em><\/p>\n

J\u00e4rvi Kokla, Sirp 24.07.2020<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Segadus vee kvaliteediga lahenes<\/b><\/p>\n

Ametkondadevahelise segaduse t\u00f5ttu olid mitmed Hiiumaa veeproovid ametlikult „mittevastavad“.\u00a0<\/span><\/p>\n

Terviseameti joogivee kvaliteedi avalikes andmetabelites oli m\u00f5nda aega kirje, et viies paigas ei vasta K\u00e4rdla Veev\u00e4rk v\u00f5rkude kvaliteet n\u00f5uetele. K\u00e4ina aleviku, Emmaste koolimaja, Kuri asula \u00fchisveev\u00e4rgi, Orjaku sadama ja Tohvri hooldekodu veev\u00e4rgi vee kvaliteedi kohta oli tabelis m\u00e4rge \u201emittevastav\u201c.\u00a0\u00a0<\/span><\/p>\n

Terviseameti l\u00e4\u00e4ne regionaalosakonna vaneminspektor<\/span> Reelika Tammai<\/b> s\u00f5nul oli Emmastes v\u00f5etud veeproovis olnud \u00fcle lubatud piirnormi rauda ja mangaani. Samuti oli K\u00e4ina aleviku veev\u00e4rgis ja Kuri asula veev\u00e4rgis eelmise aasta l\u00f5pus v\u00f5etud veeproovides rauda \u00fcle piirnormi. Tohvri hooldekodu veev\u00e4rgis ei vasta joogivee kvaliteedi n\u00f5uetele kloriidide sisaldus. Orjaku sadama veev\u00e4rgis on probleeme raua ja fluoriidide sisaldusega. Nende n\u00e4itajate \u00fcletamise korral joogivett keetma ei pea. Tammai s\u00f5nul peaks seadmete hooldusega kvaliteediprobleemid saama lahendatud.\u00a0<\/span><\/p>\n

Hiiu Lehe p\u00e4ringu peale K\u00e4rdla Veev\u00e4rki selgus aga, et k\u00f5ik kohad peale Orjaku on korda tehtud ning ettev\u00f5tte kodulehel vastavad proovitulemused ka \u00fcleval. Terviseamet aga n\u00e4itab j\u00e4tkuvalt m\u00e4rget „mittevastav“.\u00a0<\/span><\/p>\n

„Terviseameti avalikud andmed ei ole adekvaatsed. Peale kordusproovide tulemusi ei ole andmebaasi parandusi sisse viidud,“ \u00fctles veev\u00e4rgi juht <\/span>Toomas Kattel<\/b>. Tema s\u00f5nul on korda tegemata veel vaid Orjaku s\u00fcsteemid, kuna KIK ei ole vaatamata kahele rahak\u00fcsimisele projekti toetanud.\u00a0<\/span><\/p>\n

Terviseameti meediasuhete n\u00f5unik<\/span> Kirsi Pruudel<\/b> \u00fctles, et veeettev\u00f5tja peab ise n\u00e4idud ametile saatma, kodulehel nende n\u00e4itamisest ei piisa.\u00a0<\/span><\/p>\n

\u201cTerviseamet uuendas andmeid vastavalt K\u00e4rdla Veev\u00e4rk AS kodulehelt leitud infole,\u201d \u00fctles Pruudel.\u00a0<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Hiiu Leht<\/em>
\nLoo autor: Harda Roosna<\/em>
\nFoto autor: Sandra Roosna<\/em><\/p>\n

Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsiv\u00f5ime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

K\u00e4rdla arteesiakaevud on paljude hiidlaste jaoks joogivee allikas, kust m\u00f5ned inimesed juba aastak\u00fcmneid suurte kanistritega endale vett koju viivad.\u00a0 Kui aga tahta veel puhtamat vett, kui tuleb Aia t\u00e4nava avalikust…<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":44043,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-44042","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44042","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44042"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44042\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":44048,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/44042\/revisions\/44048"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/media\/44043"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44042"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=44042"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=44042"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}