{"id":42386,"date":"2023-05-26T14:44:19","date_gmt":"2023-05-26T11:44:19","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=42386"},"modified":"2023-07-11T14:47:26","modified_gmt":"2023-07-11T11:47:26","slug":"geenius-kaina-kostrimajast","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/geenius-kaina-kostrimajast\/","title":{"rendered":"Geenius K\u00e4ina k\u00f6strimajast"},"content":{"rendered":"

Tundub\u00a0 suisa uskumatu, et pisikeselt saarelt kasvab inimene, kes avab \u00fche rahvuse muusikaajaloos t\u00e4iesti uue ukse. Rudolf Tobias seda just tegi.\u00a0<\/span><\/p>\n

Seda, kas maikuu viimasel teisip\u00e4eval 150 aastat tagasi oli Selja k\u00fclas samasugune kevad nagu praegu, me ei tea. V\u00f5imalik, et \u00f5unapuud juba \u00f5itsesid, kui helilooja Rudolf Tobias K\u00e4ina k\u00f6strimaja kambris ilmavalgust n\u00e4gi. Tolle toa nurgast oli hea tahtmise ja lahtise ukse korral v\u00f5imalik n\u00e4ha k\u00f5rvaltoa aknast paistvat K\u00e4ina lahte, mida hoonetest eraldab vaid rannakarjamaa.\u00a0<\/span><\/p>\n

\u201eTollal oli meri veel l\u00e4hemal,\u201c \u00fctleb Hiiumaa muuseumi teadusdirektor <\/span>Helgi P\u00f5llo<\/b> aknast merele vaadates.<\/span><\/p>\n

Karjapoiss ei passinud k\u00f6striks<\/b><\/p>\n

Tobiase vanaisa Peeter ja isa Johannes olid kohalikud k\u00f6strid. Eestlaste peas t\u00e4nu \u201eKevade\u201c filmile kinnistunud kui paks ja kuri mees, kes lapsi nuhtleb. Helgi P\u00f5llo s\u00f5nul oli k\u00f6stri \u00fclesanne aga hoopis laulu- ja muusikaelu korraldamine.\u00a0<\/span><\/p>\n

\u201eMeil ei oleks laulupidusid, kui poleks k\u00f6strite tugevat panust, kes panid k\u00fcla- ja kirikukoorid k\u00e4ima,\u201c kinnitab ta.\u00a0<\/span><\/p>\n

Tobiaste pere sattus k\u00f6striametisse veidi juhuslikult. Tollal Eesti suurima maavaldusega K\u00e4ina kiriku mandrilt toodud k\u00f6ster satub kuratlike kiusatuste k\u00fc\u00fcsi ja tehakse naiste- ja napsulembuse t\u00f5ttu ametist lahti.<\/span><\/p>\n

Uue k\u00f6stri otsingutel j\u00e4\u00e4b silma Rudolfi isa Johannes, aga too on liiga noor, et seda ametit vastu v\u00f5tta.<\/span><\/p>\n

\u201eKogudus vast \u00fctles, et ega me karjapoissi ei saa ju k\u00f6striks panna,\u201c \u00fctleb P\u00f5llo. Nii valitigi v\u00e4lja Rudolfi vanaisa Peeter, kes vennastekoguduses lugeja oli ning muudelt omadustelt passis. Lihtne talumees, kel pildilgi seljas mitte k\u00f6strile kohane linnariietus vaid rahvariided.<\/span><\/p>\n

\u201eMinu arust on Johannes salap\u00e4rane tegelane, nii andekas,\u201c \u00fctleb P\u00f5llo, kelle arvates j\u00e4idki tema ambitsioonid t\u00e4itmata ning neid tegi ta teoks oma laste peal, keda oli peres kokku 13.\u00a0 Kildude j\u00e4rgi, mis teada, oli Johannes Tobias Helgi P\u00f5llo s\u00f5nul musikaalselt andekas.<\/span><\/p>\n

\u201eTa m\u00e4ngis oma lastele Beethovenit ja Bachi \u2013 kust ta selle teadmise v\u00f5ttis?\u201c imestab P\u00f5llo. Ostis perele klaveri, palju neidki toona Hiiumaal oli.\u00a0<\/span><\/p>\n

V\u00e4ltimatu tee\u00a0<\/b><\/p>\n

Helgi P\u00f5llo ei arva, et Rudolf Tobiase tee muusikani kulges vastu tahtmist. V\u00f5imalik, et isa poolset sundimist oli, sest toona k\u00e4iski kogu laste kasvatamine sundimise ja karistamise meetoditega.\u00a0<\/span><\/p>\n

\u201eAga kui sa vaid sunnid, siis sealt niisama ei tule midagi. Tal pidi see andekus ja v\u00f5imekus ikkagi olema,\u201c arvab P\u00f5llo Tobiasest, kes juba kuueselt k\u00e4is isaga kirikus kaasas pilli m\u00e4ngimas ja \u00fcheksaselt komponeeris. Lugu r\u00e4\u00e4gib sellest, et \u00fckskord oli noor Tobias tuppa jooksnud ja emale kaevanud, et lambad ei lase tal komponeerida.\u00a0<\/span><\/p>\n

1885 suri Tobiaste peres v\u00e4ikese vahega kaks last. Rudolfi noorelt surnud venda oli isa isegi andekamaks pidanud, teab P\u00f5llo r\u00e4\u00e4kida.\u00a0<\/span><\/p>\n

\u201eSurmad olid selline \u0161okk, et v\u00f5ib-olla pere tahtiski sellest kohast veidi eemalduda.\u201c\u00a0<\/span><\/p>\n

Isapoolne vanaemagi oli Hiiumaalt Haapsallu elama l\u00e4inud.\u00a0<\/span><\/p>\n

Arvatavasti oleks Rudolf Tobias Hiiumaa tolmu jalgelt p\u00fchkinud nii v\u00f5i teisiti, sest toona j\u00f5udis koolimineku iga k\u00e4tte kaheteistaastaselt. P\u00f5llo s\u00f5nul on paar \u00f5rna vihjet, et juba k\u00fcmneselt k\u00e4is Rudolf koos vennaga \u00fcle j\u00e4\u00e4 Haapsalus ja keegi Peterburist \u00fctles tema muusikalist andekust n\u00e4hes, et see poiss peab minema konservatooriumisse.\u00a0<\/span><\/p>\n

Kas Rudolf Tobiasel g\u00fcmnaasiumiharidus on, pole \u00fckski paber t\u00f5estanud. Kodu\u00f5petaja eksamid tegi ta aga k\u00fcll. \u201eSellel pole t\u00e4htsust, sest ta iseenesest oli juba nii suure lugemusega ja nii haritud mees,\u201c r\u00e4\u00e4gib P\u00f5llo Tallinnas \u00f5ppinud hiidlase kohta. Pealegi ei olnud haridust n\u00e4itav dokument ka \u00fclikooli astumiseks eeldus nagu t\u00e4nap\u00e4eval.\u00a0<\/span><\/p>\n

K\u00f5iges polnud andekas<\/b><\/p>\n

Peterburi konservatooriumis \u00f5ppimine oli P\u00f5llo s\u00f5nul karm katsumus. \u201eVanemad teadsid ka, et ta ei ole praktilise meelega noormees,\u201c r\u00e4\u00e4gib P\u00f5llo. Tobias oli olemuslikult aristokraat, kellele meeldis h\u00e4sti riietuda ja kui Eestis n\u00e4iteks \u00f5ed triikisid tema kaelasidemeid ja hoolitsesid riiete eest, siis Peterburis polnud ju kedagi.\u00a0 \u201eNemad j\u00e4id ju siia ja ma arvan, et isa-ema ikka muretsesid, kuidas ta seal linnas hakkama saab.\u201c<\/span><\/p>\n

Teisalt oli Peterburi see koht, kus Tobiasest sai alguse k\u00f5igi nende saavutuste jada, milles ta oli Eestis esimene. Ta oli Eesti esimene haritud helilooja. L\u00e4bis ta ju nelja aastaga kaks eriala \u2013 oreli ja kompositsiooni. Hiljem oli ta esimene, kes kirjutas muusikalisi suurteoseid, esimene, kes l\u00f5i l\u00e4bi suurlinnas.\u00a0<\/span><\/p>\n

Peterburist tuli ta aastaks \u00e4ra, kuid kutsuti taas tagasi sealse Jaani kiriku organistiks ja koorijuhiks.\u00a0<\/span><\/p>\n

„Tal olid m\u00f5nel alal eriti suured anded, teisel j\u00e4lle ei olnud,\u00a0 n\u00e4iteks koorijuht ja dirigent ei olnud ta \u00fcldse. See andis talle elus mitu tagasil\u00f6\u00f6ki,\u201c r\u00e4\u00e4gib P\u00f5llo, et Tobias oli temperamentne isik. Tal oli absoluutne kuulmine ja seega oli tal raske aru saada, kuidas lauldakse valesti ja seda ei kuulda nii nagu tema. N\u00e4iteks arvas Tobias, et iga korralik organist peaks Beethoveni esimest 15 sonaati peast oskama ning tal endal oli v\u00f5ime vaid katkendite j\u00e4rgi \u00e4ra tunda erinevaid klassikalise muusika teoseid.\u00a0<\/span><\/p>\n

M\u00e4lestuste p\u00f5hjal oli tal ka erakordne improviseerimisv\u00f5imekus. Kui ta n\u00e4iteks konservatooriumis \u00f5ppimise ajal Kullamaal kirikus orelit m\u00e4ngis, siis k\u00f5ik noored tormasid kirikusse. Vanad koguduse liikmed ei tahtnud teda m\u00e4ngima lubada, sest neile tundus, et tema m\u00e4ng oli nagu t\u00e4nap\u00e4eva maailmas v\u00f5iks olla punk, pop- ja d\u017e\u00e4ssmuusika.\u00a0<\/span><\/p>\n

Hiiumaalt Berliini<\/b><\/p>\n

Peterburist l\u00e4ks Tobias Tartusse, kus ta mitmes kohas muusika\u00f5petajana t\u00f6\u00f6tas. Ta elas h\u00e4sti, kuid see ei rahuldanud teda. Igasugused heategevuskontserdid v\u00f5i rahvamuusika kogumine polnud P\u00f5llo s\u00f5nul tema rida. Liiga lihtne. Temal olid suured sihid ja muusikaline ambitsioon. \u201eTa tahtis oratooriume kirjutada,\u201c \u00fctleb P\u00f5llo. Tobias ise oli pannud oma motoks kirja \u201eSuuri asju teha \u2013 see rahuldab!\u201c<\/span><\/p>\n

Sooviga teha suuri asju l\u00e4kski helilooja l\u00f5puks L\u00f5una-Euroopasse, kuigi seal kohati \u00fcsna viletsat elu pidi elama.<\/span><\/p>\n

Helgi P\u00f5llo s\u00f5nul kukkus 1909. aastal Leipzigis toimunud oratooriumi \u201eJoonase l\u00e4hetamine\u201c esmaettekanne suuresti l\u00e4bi seet\u00f5ttu, et Tobias ei suutnud nii mastaapse koosseisuga teosele palgata h\u00e4id muusikuid ega ka noote \u00fcmber kirjutada ning hakkas l\u00f5puks ise dirigeerima.\u00a0<\/span><\/p>\n

\u201e\u00d5nneks need, kes nooti tundsid ja muusikat teadsid, n\u00e4gid seda partituuri ning said aru, et k\u00fcsimus ei ole mitte teoses, vaid esitamises,\u201c r\u00e4\u00e4gib P\u00f5llo, kuidas Tobias elu l\u00f5puaastatel ikkagi Euroopas l\u00e4bi l\u00f5i. Hiljem t\u00f5usis ta Berliinis asendus\u00f5petaja kohalt\u00a0 muusikateooria professoriks ja v\u00f5ttis ka saksa kodakondsuse.<\/span><\/p>\n

Selle sammu p\u00e4rast on Tobias saanud\u00a0 k\u00f5vasti nuhelda. Seni oli ta Venemaa kodanik ja kuna kaks riiki olid s\u00f5jas, pakuti talle 1914 Saksa riigi alamaks hakkamist. \u201eEesti kodakondsust polnud ju v\u00f5imalik v\u00f5tta,\u201c selgitas P\u00f5llo olukorda.\u00a0<\/span><\/p>\n

Oma s\u00fcnnisaart oli Tobias alati hea s\u00f5naga meenutanud ning veel Tartus elades k\u00e4is ta mandril elanud isaga Hiiumaal oreleid remontimas. Helgi P\u00f5llo r\u00e4\u00e4gib, et \u00fche siinse k\u00e4iguga seotud m\u00e4lestustes tuleb Tobiase teistsugune loomus h\u00e4sti esile. N\u00e4iteks Reigi kirikus k\u00e4ies paluti tal sealset eriti v\u00e4ikest orelit m\u00e4ngida. Helilooja, kes harjunud suurte kontsertpillidega, oli keeldunud, kuna arvas, et m\u00e4ngib seal oma ande maha.<\/span><\/p>\n

Rudolf Tobias suri Berliinis kopsup\u00f5letikku 29. oktoobril 1918. aastal.<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Hiiu Leht<\/em>
\nLoo autor: Raul Vinni<\/span><\/em><\/p>\n

Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsiv\u00f5ime Tugevdamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Tundub\u00a0 suisa uskumatu, et pisikeselt saarelt kasvab inimene, kes avab \u00fche rahvuse muusikaajaloos t\u00e4iesti uue ukse. Rudolf Tobias seda just tegi.\u00a0 Seda, kas maikuu viimasel teisip\u00e4eval 150 aastat tagasi oli…<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":42396,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-42386","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42386","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=42386"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42386\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":42400,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/42386\/revisions\/42400"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/media\/42396"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=42386"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=42386"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=42386"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}