{"id":16301,"date":"2022-09-16T16:38:09","date_gmt":"2022-09-16T13:38:09","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=16301"},"modified":"2023-01-04T21:36:19","modified_gmt":"2023-01-04T19:36:19","slug":"meil-on-hiiumaal-kino-ka","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/meil-on-hiiumaal-kino-ka\/","title":{"rendered":"Meil on Hiiumaal kino ka"},"content":{"rendered":"

Seda, et Hiiumaal elekter on, enam imeks ei panda. Seda, et meil kino on, k\u00fcll. Miks see nii \u00fcllatav on, ei teagi. Kes tahaks ilma kinota elada? Muidugi ei ole meil Apollot ega Coca-Cola Plazat ja \u00f5nneks v\u00f5i kahjuks ei saa ka kunagi olema, sest kobarkinode majandusliku tasuvuse piiriks on 30 000 elanikku. Nii \u00fctleb Hiiumaa kinomees Arno Kuusk.<\/span><\/p>\n

Tema vaatab filmilevi pigem selle inimese kingadest, kes tahaks uut Eesti filmi n\u00e4ha k\u00fcll, aga kelle jaoks isegi K\u00e4rdlasse tulemine on keeruline. Ja selle m\u00e4tta otsast, et igas v\u00e4ikses kohas v\u00f5iks olla elu. Peamiselt teeb ta kino K\u00e4rdlas, K\u00e4inas, S\u00f5rul, Orjakus ja Suurem\u00f5isas, aga k\u00fcmne tegevusaasta jooksul on linastusi toimunud rohkem kui 30 erinevas kohas. Seltsimajad, rahvamajad, paadikuurid \u2013 kus iganes keegi toa soojaks k\u00fctab ja rahva kokku kutsub, sinna saab Arno minna.<\/span><\/p>\n

Kinomeheks hakkas ta umbes k\u00fcmme aastat tagasi, aastal 2012, kui toimus viimane Hiiumaa P\u00d6FF. \u201c\u00dchel heal p\u00e4eval tuli minu juurde Ere Naat festivalifilmi DVD-ga ja \u00fctles, et vaata see \u00e4ra ja kirjuta retsensioon,\u201d meenutas Arno. Ta oli \u00fcllatunud, et filmide levitamine nii lihtsasti, ehk plaadi, mitte filmirulli peal k\u00e4is. \u201cKohe m\u00f5tlesin, et kui see nii lihtne on, miks me Hiiumaal siis filme \u00fclej\u00e4\u00e4nud Eestiga v\u00f5rreldes alles pool aastat hiljem n\u00e4eme?\u201d Sellest h\u00e4mmingust saigi alguse Hiiumaa kino uus ajaj\u00e4rk. Selline, kus uued filmid j\u00f5uavad K\u00e4rdla kultuurimaja 120 istekohaga kinosaali samal ajal kui pealinna. Esimene film, mida n\u00e4idati, esialgu renditud tehnikaga, oli \u201cElavad pildid\u201d. V\u00e4ga s\u00fcmboolne, sest r\u00e4\u00e4kis vanast kinotehnikust, kellelt taheti ruume k\u00e4est v\u00f5tta.<\/span><\/p>\n

Isegi pehmed toolid on meil<\/b><\/p>\n

K\u00e4rdla kinosaal oli toona samuti v\u00f5rdlemisi \u00f5nnetus seisus. Puust toolid, kummalised roosad seinad, vana ekraan, aegunud tehnika. Enam mitte. Viimase k\u00fcmne aastaga on Hiiumaa kinokultuur saanud uue statsionaarse digitehnika, suure ja v\u00e4ikese r\u00e4ndtehnika, millega m\u00f6\u00f6da saart ringi reisida ning isegi Eestis pea ainulaadse \u00f5uekinotehnika. R\u00e4\u00e4kimata mugavate pehmete toolidega kinosaalist ja tuhandetest filmielamustest.<\/span><\/p>\n

Aastas linastub ligikaudu 100 uut filmi ca 300 seansil. See t\u00e4hendab, et igat filmi n\u00e4idatakse umbes kolm korda. Eesti filme tegelikult rohkem, 5-6 korda ja dokumentaalfilme v\u00e4hem, tavaliselt ainult korra. Vaatajaid j\u00e4tkub. Iga aasta leidub 3\u20135 filmi, mil saal tuleb t\u00e4iesti t\u00e4is. Tavaliselt on need Eesti v\u00f5i lastefilmid.<\/span><\/p>\n

K\u00e4rdlas on \u00fcheks filmihuviliste meelispaigaks saanud \u0161ampanjabaar Kork. Tavaliselt n\u00e4itab Arno seal v\u00e4\u00e4rtfilme. \u201cKui kinosaali toovad need filmid tavaliselt 10-15 inimest, mis v\u00f5ib tunduda v\u00e4he ja k\u00f5le, siis Kork oma milj\u00f6\u00f6ga meelitab rohkem rahvast kohale,\u201d \u00fctles Arno. Kindlasti annab restorani \u00f5hustik ning v\u00f5imalus enne ja p\u00e4rast filmi midagi s\u00fc\u00fca ja m\u00f5nusasti vestelda, filmi\u00f5htule juurde. Seansid on Korgis toimunud juba neli aastat ning ka see talv ei tule teisiti.<\/span><\/p>\n

\u00dcles ja alla<\/b><\/p>\n

Seekordne september on eriline, sest n\u00e4dalavahetusel seisab ees t\u00e4navuse aasta 192. linastus. Tavaliselt j\u00e4\u00e4vad septembrikuiste linastuste numbrid 160-170 vahele. Osalt on p\u00f5hjus selles, et Arno on ise rohkem ette v\u00f5tnud, teisalt hakkab inimeste huvi kinosk\u00e4imise vastu p\u00e4rast koroonat j\u00e4lle vaikselt taastuma. L\u00f5puks. Koroona m\u00f5jus kinole h\u00e4vitavalt. M\u00f6\u00f6dunud aasta maikuus olekski uksed suletud, kui poleks olnud riigipoolset toetust. \u201cK\u00e4ive langes 70%,\u201d \u00fctles Arno. Ja pole sugugi kiirelt taastunud. K\u00f5igepealt oli kino t\u00fckk aega t\u00e4iesti kinni. Siis tulid t\u00e4ituvuse piirangud. Siis maskid. Siis vaktsineerimist\u00f5endid. Lisaks veel targu rahvarohkete kohtade v\u00e4ltimine.<\/span><\/p>\n

Eks iga aasta on seansse, kuhu mitte kedagi ei tule. Samuti pole midagi erilist selles, kui linastusele tuleb \u00fcks v\u00f5i kaks inimest. Sellest kinorahvas end h\u00e4irida ei lase. Kui inimesele muu aeg ei sobi v\u00f5i teist linastust plaanis ei olegi, n\u00e4itavad nad filmi ikka \u00e4ra. Samamoodi p\u00fc\u00fcavad nad alati k\u00f5ik soovijad saali \u00e4ra mahutada, kui neid on rohkem. \u201cHiidlane ei ole eriline pileti etteostja,\u201d r\u00e4\u00e4kis Arno ja t\u00f5i n\u00e4ite suvisest \u201cK\u00e4silaste\u201d lastefilmi linastusest, kuhu eelm\u00fc\u00fcgist oli m\u00fc\u00fcdud 20 piletit, aga kohale tuli veel sada ja natuke peale, kes k\u00f5ik mahutati hoolikalt kultuurimaja 120-kohalisse kinosaali \u00e4ra.<\/span><\/p>\n

Hitid ja unistused<\/b><\/p>\n

Kui Hiiumaal linastub ca 100 filmi aastas, siis Eestis kokku \u00fcle 300. K\u00f5ike ei j\u00f5ua. Ja k\u00f5igele ei leidu vaatajaid ka. Treileri ja s\u00fcnapsise j\u00e4rgi p\u00fc\u00fcab Arno leida just need filmid, mis Hiiumaale sobivad. Erilise elevusega r\u00e4\u00e4kis ta 23. septembril spordikeskuses linastuvast \u201cKalevist\u201d, mis on t\u00f5sielust inspireeritud spordidraama Kalevi korvpallimeeskonna teekonnast laguneva N\u00f5ukogude Liidu viimaste meistriv\u00f5istluste v\u00f5itjatiitlitle 1991. aastal. \u201cSee treiler oli nii lahe!\u201d \u00fctles Arno. Ka osat\u00e4itjate rivi on muljetavaldav: Mait Malmsten, Reimo Sagar, Priit V\u00f5igemast, jt. Mis veel on eriline \u2013 filmi saab vaadata Hiiumaa spordikeskuse trib\u00fc\u00fcnilt nagu t\u00f5elist korvpallimat\u0161i.<\/span><\/p>\n

Vahel tundub Arno k\u00f5rvalt vaadates v\u00e4simatu. \u201cNoh, tegelikult k\u00e4is korra \u00fcks raske koht l\u00e4bi k\u00fcll,\u201d nentis ta. See oli siis, kui kino\u00fchingul t\u00e4itus umbes viies tegevusaasta. \u00d5nneks oli kino siis omadega t\u00e4pselt nii heas kohas, et sai palgata assistendi. Tekkis uut energiat ja motivatsioon tuli tagasi. Selle asemel, et ainult K\u00e4rdla kinosaalis plaat filmiga k\u00e4ima panna, s\u00f5idab Arno ikka m\u00f6\u00f6da Hiiumaad ringi ja genereerib uusi ideid: \u201cAutokino tahaks teha, v\u00e4ikse festivaligi \u00e4kki, praegu ootan kinnitusi kultuurin\u00e4dalavahetuse korraldamiseks kinokohviku ja kontserdiga \u2026\u201d loetles ta. Isegi unistada j\u00f5uab ta: \u201cKui uus kultuurimaja tuleb, siis seal v\u00f5iks olla \u00fche suure kinosaali asemel kaks v\u00e4ikest \u2013\u00a0see teeks kino\u00f5htute korraldamise palju paindlikumaks. Nii saaks v\u00f5ib-olla isegi Hiiumaal olla selline kino, kus iga p\u00e4ev midagi toimub.\u201d<\/span><\/p>\n

Ilus unistus. Hoiame p\u00f6ialt!\u00a0<\/span><\/p>\n

 <\/p>\n

Lugu on ilmunud Hiiu Lehe Suvelehes. Loo autor: Piret Eesmaa.<\/em><\/p>\n

Artikli ilmumist on toetanud Piirkonna Konkurentsiv\u00f5ime Tugevadamise (PKT) projekt ja on rahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondist.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Seda, et Hiiumaal elekter on, enam imeks ei panda. Seda, et meil kino on, k\u00fcll. Miks see nii \u00fcllatav on, ei teagi. Kes tahaks ilma kinota elada? Muidugi ei ole…<\/p>\n","protected":false},"author":17,"featured_media":16302,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-16301","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16301","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/users\/17"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=16301"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16301\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":20537,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/16301\/revisions\/20537"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/media\/16302"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=16301"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=16301"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=16301"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}