{"id":107011,"date":"2026-01-09T15:24:12","date_gmt":"2026-01-09T13:24:12","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=107011"},"modified":"2026-01-09T15:24:34","modified_gmt":"2026-01-09T13:24:34","slug":"hiiumaa-tuletornide-teema-aasta-naitab-teistelegi-teed","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/hiiumaa-tuletornide-teema-aasta-naitab-teistelegi-teed\/","title":{"rendered":"Hiiumaa tuletornide teema-aasta n\u00e4itab teistelegi teed"},"content":{"rendered":"<p><em><strong>Teema-aastate traditsiooni j\u00e4tkates on 2026. aasta p\u00fchendatud tuletornidele.<\/strong><\/em><\/p>\n<p>Meretaguse maa jaoks on meres\u00f5it elut\u00e4htis oskus ning oluline majandusvaldkond. Hiidlased on l\u00e4bi aegade olnud maailmas hinnatud madrused ja laevajuhid. Kohapeal andsid t\u00f6\u00f6d ja leiba laevaehitus, kalap\u00fc\u00fck ja k\u00fcttepuude mandrile vedamine. Viimasest tekkis koguni eraldi laevat\u00fc\u00fcp \u2013 hiiu halulaev.<\/p>\n<p>Hiiumaa rannajoone pikkus on 325 kilomeetrit, saare rannikumeres on umbes 200 v\u00e4iksemat saart ja laidu. Veeteed on madalad ja karisid t\u00e4is, ohutuks navigeerimiseks peab piirkonda h\u00e4sti tundma ning hoolikalt merekaarti ja merem\u00e4rke j\u00e4lgima.<\/p>\n<p>TULETORN N\u00c4ITAB TEED JA HOIATAB<\/p>\n<p>Hiiumaal on seitse tuletorni ja 25 tulepaaki. Kokku 32 p\u00fcsimerem\u00e4rki, mis pimedal ajal plingivad, lisaks on tuletorn ja tulepaak Harilaiul. Kui palju on Hiiumaa \u00fcmber ujuvaid merem\u00e4rke \u2013 toodreid ja poisid \u2013, \u00fckski andmekogu ei \u00fctle. Ilmselt sadu ning nende arv muutub pidevalt, sest hooajalised m\u00e4rgid tuuakse talveks v\u00e4lja ja aeg-ajalt pannakse kuhugi m\u00f5ni uus. Ka paljudel ujuvatel m\u00e4rkidel on tuli peal ning selgel \u00f6\u00f6l Hiiumaa \u00fcmber seilates s\u00e4rab ja vilgub meri nagu j\u00f5ulupuu.<\/p>\n<p>Tuletornidel on kaks peamist \u00fclesannet. \u00dched n\u00e4itavad, kus on ohutu veetee, mida m\u00f6\u00f6da kitsast ja ohtlikust kohast l\u00e4bi v\u00f5i sadamasse saab. Teised hoiatavad karide, madalate ja muude ohtude eest meres, kuhu laev ei tohi sattuda. Tuletornid v\u00f5ivad olla \u00fcksikud eraldiseisvad teet\u00e4hised, nagu K\u00f5pu, Ristna ja Tahkuna, v\u00f5i moodustada sihte \u2013 siis peavad kaks m\u00e4rki olema laevalt vaadates t\u00e4pselt \u00fchel joonel.<\/p>\n<p>IGAL TULETORNIL OMA TULI<\/p>\n<p>Tuletorni ja tulepaagi \u00fclesanded on samad, vaid suurus ja ehitus on erinevad. Tuletornidesse saab sisse minna, paagil siseruume ei ole ja tule juurde peab ronima m\u00f6\u00f6da redelit.<\/p>\n<p>Igal tuletornil on ainuomase plinkimisega tuli, et meres\u00f5itjad seda teistega segamini ei ajaks. Mis suunas, mis v\u00e4rvi valgusega, mitu korda plingib, mitu sekundit p\u00f5leb v\u00f5i pimedust hoiab, on merekaartidel kirjas. Nagu ka tuletorni v\u00e4liskuju, mis on igal tuletornil erinev, et kapten ka p\u00e4eva ajal saaks aru, mis torniga tegemist.<\/p>\n<p>On kasutatud ka ankurdatud tulelaevu, mille pardal oli teistele laevadele teed juhatav valgusti. Merem\u00e4rkidena rakendati muidki maa peal asuvaid ja merelt n\u00e4htavaid ehitisi, kirikutorne, losse v\u00f5i kindlusi. M\u00f5nikord v\u00f5is selliseks teet\u00e4hiseks ehk maam\u00e4rgiks olla ka silmatorkav kaljurahn, m\u00e4gi v\u00f5i suurem puu.<\/p>\n<p>Lisaks pidid kaptenid vanasti kartma vandiraiujaid. Need rannar\u00f6\u00f6vlid tulid \u201eappi\u201c, kui laev oli karile s\u00f5itnud. Toona kehtis p\u00f5him\u00f5te, et kuni laeval mastid p\u00fcsti seisid, oli laev p\u00e4\u00e4stetav ja last kuulus laevaomanikule. Kui aga mastid maha murdusid, j\u00e4id nii laev kui ka kaubad p\u00e4\u00e4stjatele. Sestap hoolitsesid r\u00f6\u00f6vlid esmalt, et maste p\u00fcsti hoidvad vandid saaks l\u00e4bi raiutud ja mastid maha. Siis asuti kaupu kaldale tassima.<\/p>\n<p>Legendid r\u00e4\u00e4givad, et Hiiumaa kuulsaim vandiraiujate pealik olnud XVII sajandi teisel poolel Otto Reinhold Ludwig von Ungern-Sternberg. Kuulus Ungru krahv ning K\u00f5rgessaare, Putkaste, Suurem\u00f5isa ja Partsi m\u00f5isate omanik olevat teeninud hiigelvarandusi sellega, et lasi \u00f6\u00f6siti rannas s\u00fc\u00fcdata valem\u00e4rgutuled. Kui laevad nende j\u00e4rgi purjetades teelt eksisid ja Hiiumadala karidele s\u00f5itsid, langesid nad rannas ootavate krahvi k\u00e4silaste saagiks.<\/p>\n<p>TULETORNIDE AASTA LAIEM T\u00c4HENDUS<\/p>\n<p>V\u00f5iks k\u00fcsida, kas GPS-i, AIS-i, DSC, Starlinki, droonide, ises\u00f5itvate laevade, tehisaru ja muude tehnoloogiavidinate ajastul on veel vaja kompassi, paberkaarti ja kivist tuletorne? Kas poleks odavam p\u00fcstitada mobiilimasti moodi metallkonstruktsioon ja panna LED-valgusti selle otsa? Muidugi on tuletorne vaja. Ning mitte ainult puhuks, kui elekter \u00e4ra l\u00e4heb v\u00f5i mobiilside kaob.<\/p>\n<p>Tuletornid on hindamatud arhitektuuri- ja kultuurim\u00e4lestised, mis kannavad rannarahva identiteeti l\u00e4bi sajandite. Hiiumaa s\u00fcmboliks kujunenud K\u00f5pu tuletorn saab t\u00e4navu 495 aastat vanaks ning on sellisena \u00fcks maailma vanimaid j\u00e4tkuvalt t\u00f6\u00f6tavaid tuletorne. Torn on k\u00fclastajatele avatud ning m\u00f6\u00f6da selle kitsaid treppe \u00fcles ronides v\u00f5ib aegade h\u00f5ngu lausa k\u00e4ega katsuda.<\/p>\n<p data-start=\"0\" data-end=\"370\">Ajalooliste ning muinsuskaitse all olevate ehitiste korrashoid ja remont on ehk t\u00f5esti kulukam kui metallmasti hooldus, kuid t\u00e4nap\u00e4evaks on tuletornidest saanud t\u00e4htsad turismiobjektid. Nende rajamise ja p\u00fcsimise lugu on osa rannarahva kultuurip\u00e4randist. Just sellep\u00e4rast on tuletornid ka t\u00e4nap\u00e4eval v\u00e4ga t\u00e4hendusrikkad \u2013 s\u00fcmbolitena, kultuurikandjatena ja maam\u00e4rkidena.<\/p>\n<p data-start=\"372\" data-end=\"401\">EUROOPA TULETORNIDE V\u00d5RGUSTIK<\/p>\n<p data-start=\"403\" data-end=\"820\">K\u00f5igele sellele soovivad hiidlased tuletornide aastaga t\u00e4helepanu juhtida. Oleme leidnud m\u00f5ttekaaslasi paljudest teistest riikidest, Hiiumaa oli 2023. aastal Br\u00fcsselis \u00fcks Euroopa tuletornide v\u00f5rgustiku (European Route of Lighthouses) asutajaliikmeid. T\u00e4naseks kuulub sellesse Euroopa kultuuritee staatust taotlevasse v\u00f5rgustikku juba \u00fcheksa riiki ning organisatsiooni aastakoosolek toimub 2026. aasta suvel Hiiumaal.<\/p>\n<p data-start=\"822\" data-end=\"1418\">Tuletornide aasta puhul andis Hiiumaa Arenduskeskus v\u00e4lja tuletornide kalendri, milles tutvustatakse Hiiumaa olulisemaid tuletorne ja tulepaake. Plaanis on mitu n\u00e4itust, sh \u201eValgus Prantsusmaalt\u201c ja Hiiumaa tuletornide postmargin\u00e4itus, samuti n\u00e4itus tuletornidest Hiiumaa muuseumi Pikas majas. Aga ka teatrietendus Tahkuna tuletornis ja Hiiumaa esimene tuletornijooks, kuhu kaasatud kolm peamist tuletorni \u2013 Tahkuna, K\u00f5pu ja Ristna. Novembris toimub Ristna tuletorni juures \u00fchtlasi Ristna tuletorni installatsiooni avamine. Lisainfot tuletornide aasta kohta vaata <a class=\"decorated-link cursor-pointer\" target=\"_new\" rel=\"noopener\" data-start=\"1386\" data-end=\"1417\">www.hiiumaa.ee\/tuletornideaasta<\/a>.<\/p>\n<p data-start=\"1420\" data-end=\"1461\" data-is-last-node=\"\" data-is-only-node=\"\">Tere tulemast Hiiumaa tuletorne avastama!<\/p>\n<p data-start=\"1420\" data-end=\"1461\" data-is-last-node=\"\" data-is-only-node=\"\"><em>Artikkel ilmus ajakirjas Go Hiiumaa 2026. Tekst: Kristel Peikel, foto: Priidu Saart<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Teema-aastate traditsiooni j\u00e4tkates on 2026. aasta p\u00fchendatud tuletornidele. Meretaguse maa jaoks on meres\u00f5it elut\u00e4htis oskus ning oluline majandusvaldkond. Hiidlased on l\u00e4bi aegade olnud maailmas hinnatud madrused ja laevajuhid. Kohapeal andsid&hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":107012,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-107011","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/107011","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=107011"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/107011\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":107018,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/107011\/revisions\/107018"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/media\/107012"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=107011"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=107011"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=107011"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}