{"id":106594,"date":"2026-01-05T13:02:38","date_gmt":"2026-01-05T11:02:38","guid":{"rendered":"https:\/\/hiiumaa.ee\/?p=106594"},"modified":"2026-01-05T13:03:23","modified_gmt":"2026-01-05T11:03:23","slug":"kopu-tuletorn-monument-teadusele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/kopu-tuletorn-monument-teadusele\/","title":{"rendered":"K\u00f5pu tuletorn \u2013 monument teadusele"},"content":{"rendered":"<p><strong><em>Koos Genova Lanterna, Torre de H\u00e9rculese, <\/em><em>Hook Headi ja Cordouani tuletorniga kuulub <\/em><em>K\u00f5pu majakale kindel koht maailma viie vanima <\/em><em>seni j\u00e4rjepidevalt t\u00f6\u00f6tava tuletorni hulgas.<\/em><\/strong><\/p>\n<p>Ehitisena on see sama vana kui teadus, mis on uurinud universumi tekkimist \u2013 ligi viis sajandit katkematut arengut. See ei ole lihtsalt \u00fcks muistne p\u00fcloon, p\u00fcstitatud ammu unustatud vajaduste tarbeks, vaid talletunud m\u00e4lu \u2013 aastatega kogunenud inimlikud p\u00fc\u00fcdlused ja teadmised.<\/p>\n<p>Kui lugeda K\u00f5pu tuletorni valmimisajaks 1531. aastat, saab tuletorn t\u00e4navu 495-aastaseks. Regulaarselt toimiva tule sai algselt p\u00e4evam\u00e4rgina t\u00f6\u00f6tanud tuletorn alles 1649. aastal, mil Eesti alad l\u00e4ksid p\u00e4rast Vestfaali rahu s\u00f5lmimist Rootsi krooni valdusesse. Tuletorni rajamise idee sai alguse 1503. aastal hansa kaupmeeste initsiatiivil, samas teab mereasjatundja Johann Mey r\u00e4\u00e4kida, et Tornim\u00e4e k\u00fcnkal K\u00f5pu k\u00f5rgustikul s\u00fc\u00fcdati laevadele m\u00e4rgutuld juba enne esimese p\u00e4evam\u00e4rgi ehitamist:<\/p>\n<p><em>\u201eWeel teab wanarahwas k\u00f5neleda, et seal, kus praegu wana K\u00f5ppu tuletorn seisab (juba Rootsi ajal ehitatud), olnud wanasti tulease, kus suurt \u201el\u00f5kket\u201c tehtud; kaks meest wedanud \u00f6\u00f6 l\u00e4bi puid tulle ja hoolitsenud, et see wahetpidamata p\u00f5leks; arwati laewa, mille tarwis tuld p\u00f5letati ja oodeti, weel rannast kaugel olewat, siis tehtud \u201elahwatuld\u201c: wisatud iga poole tunni j\u00e4rele kubu \u00f5lgi tulle, mis silmapilguks heleda ja kaugele paistwa lahwe annud.\u201c <\/em>(Laevandus, 1920\/3\u20124, lk 34)<\/p>\n<p><strong>K\u00d5IGE INNOVAATILISEMAD LAHENDUSED<\/strong><\/p>\n<p>Alates rajamisest on K\u00f5pu tuletorn olnud pidevas muutumises ning aegade jooksul on siin rakendatud k\u00f5ige innovaatilisemaid tehnilisi lahendusi. Algne l\u00f5kketuli asendati 1804. aastal katoptriliste reflektoritega, 1860. aastal v\u00f5eti esmakordselt kasutusele Prantsuse ettev\u00f5tte Henry-Lepaute valmistatud Fresneli t\u00fc\u00fcpi dioptriline valgusaparaat, mis omakorda vahetati v\u00e4lja 1900. aasta Pariisi maailman\u00e4ituselt ostetud Sautter, Harl\u00e9 &amp; Cie veelgi v\u00f5imsama, elavh\u00f5bedavannis p\u00f6\u00f6rleva optilise aparaadiga.<\/p>\n<p>See esmakordselt Nizza observatooriumis kasutusele v\u00f5etud p\u00f6\u00f6rdmehhanism oli \u00fcks j\u00e4rjekordseid Gustave Eiffeli leiutisi, mis koos uuendusliku metallist kupliga leidsid rakendust ka K\u00f5pu tuletornis. T\u00e4nu oma keemia\u00f5pingutele oli Eiffel h\u00e4sti kursis elektrol\u00fc\u00fctilise korrosiooni probleemidega, mis tekivad niiskes keskkonnas eri metallide, eriti raua ja vase kokkupuutel. 15. detsembril 1868 registreeris ta hiljuti koos Sautteriga koostatud metalltuletornide patendile t\u00e4ienduse:<\/p>\n<p><em>\u201eLeiutise patent nr 83080 lisa 2, majakate metalltornide ehitamiseks, v\u00e4lja antud 15 aastaks, h\u00e4rrade Sautter ja Eiffel taotluse alusel Pariisis 15. detsembril 1868. K\u00e4esolevas lisas toodud ettepanekud sisaldavad t\u00e4iendusi tuletorni valgusaparaati \u00fcmbritseva laterna, t\u00e4psemalt selle kupli konstruktsioonis. Tavaliselt valmistatakse see kuppel raudraamiga armatuurist, mis <\/em><em>on kaetud punasest vasest siiludega ning tipneb erineva kujuga ventilatsiooniseadmega. Oma leiutises oleme raudraamist t\u00e4ielikult loobunud ja asendanud selle<\/em><br \/>\n<em>kahekihilise punasest vasest kupliga, mis <\/em><em>on omavahel \u00fchendatud rea vertikaalsete <\/em><em>punasest vasest ribidega.\u201c<\/em> (Brevet 1BB83080. Archives INPI)<\/p>\n<p><strong>MILLAL VALMIS?<\/strong><\/p>\n<p>Kas K\u00f5pu tuletorn valmis 1531. aastal, kui l\u00f5petati p\u00e4evam\u00e4rgi esimese etapi ehitust\u00f6\u00f6d, 1649. aastal, kui torni tipus s\u00fc\u00fcdati esmakordselt tuli, 1903. aastal, kui see kaeti Eiffeli kupliga, v\u00f5i hoopis 2020. aastal, mil tuletorn varustati oma aja \u00fche v\u00f5imsama, ajaloolist p\u00f6\u00f6rlevat valguskiirt v\u00e4\u00e4rtustava kaasaegse LED-valgustiga? Kindel on, et meieni on see j\u00f5udnud l\u00e4bi j\u00e4rkj\u00e4rgulise arengu, mida on vorminud eri ajastute teadmised ja avastused, kujundades sellest m\u00e4lestusm\u00e4rgi \u2013 monumendi teadusele, mis valgustab maailma.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><em>Artikkel ilmus ajakirjas Go Hiiumaa 2026. Tekst: Indrek Laos, arhitekt, Eesti Arhitektide Liidu liige<br \/>\nwww.ristnaeiffel.ee\u00a0<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Koos Genova Lanterna, Torre de H\u00e9rculese, Hook Headi ja Cordouani tuletorniga kuulub K\u00f5pu majakale kindel koht maailma viie vanima seni j\u00e4rjepidevalt t\u00f6\u00f6tava tuletorni hulgas. Ehitisena on see sama vana kui&hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":11,"featured_media":105092,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_relevanssi_hide_post":"","_relevanssi_hide_content":"","_relevanssi_pin_for_all":"","_relevanssi_pin_keywords":"","_relevanssi_unpin_keywords":"","_relevanssi_related_keywords":"","_relevanssi_related_include_ids":"","_relevanssi_related_exclude_ids":"","_relevanssi_related_no_append":"","_relevanssi_related_not_related":"","_relevanssi_related_posts":"","_relevanssi_noindex_reason":"","inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[22],"postituse_vaade":[21],"class_list":["post-106594","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","postituse_vaade-korval"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/106594","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/users\/11"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=106594"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/106594\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":106598,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/106594\/revisions\/106598"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/media\/105092"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=106594"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=106594"},{"taxonomy":"postituse_vaade","embeddable":true,"href":"https:\/\/hiiumaa.ee\/de\/wp-json\/wp\/v2\/postituse_vaade?post=106594"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}